Karjääriteenuste valdkonna kutsesüsteemi fookusgrupiuuring (2020)
Kutseandmine karjääriteenuste valdkonnas on läbi ajaloo olnud mitme-etapiline protsess, kus ajaga kaasas käimine on alati olnud hinnas. Sama on ka karjääriteenuste kutsesüsteemi uuringu käivitamise põhjuseks - seoses karjääriteenuste reformi ja uue strateegilise planeerimise perioodi algusega on karjääriteenuste maastik muutumas ning SA Archimedes Euroguidance Eesti keskus koostöös Eesti Karjäärinõustajate Ühinguga soovisid kaasata valdkonna eksperte ja organisatsioone, et üheskoos hinnata olemasoleva süsteemi toimimist ning välja selgitada arengusuunad, mis on vajalikud selle efektiivseks ja tulemuslikuks toimimiseks. Tellija sihtasutus Archimedes, Euroguidance keskus, läbiviija Pscience.
The next steps for apprenticeship (2021)
Publikatsiooni on koondatud Euroopa, Austraalia ja Ameerika Ühendriikide teadlaste artiklid, millest suurt osa tutvustati ja arutati 2019. aasta oktoobris Pariisis Cedefopi ja OECD ühisel sümpoosionil. Need artiklid aitavad poliitikakujundajatel mõista tuleviku praktikavõimalusi. Peatükk 17 keskendub karjääriteenuste osutamisele.
Karjäärinõustamisest pandeemia ajal (2020)
COVID-19 pandeemiaga tõusis kogu maailmas huvi ja nõudlus karjääriteenuste vastu. Eelkõige kasvas huvi tööturu olukorra vastu; vajati abi tööotsimisel; huvituti ümberõppe võimalustest ning vajati informatsiooni haridus- ja koolitusvõimalustest. Tellija Euroopa Komisjon.
Lifelong guidance policy and practice in the EU (2020)
Üleeuroopaline uuring “Karjääriteenuste poliitika ja praktika Euroopa Liidus“ viidi läbi Warwicki Ülikooli ja Jyväskylä Ülikooli juhitud konsortsiumi poolt Euroopa Komisjoni tellimusel. Uuringusse panustas 72 karjääriteenuste valdkonna eksperti ja praktikut 23st liikmesriigist, sh Eesti esindajana Margit Rammo, Euroguidance programmi juht. Uuringus lähtuti kahest põhiküsimusest: kuidas peaks karjääriteenused arenema, et toetada õppimise ja tööelu vahelist üleminekut ning elukestvat õpet; millised karjääriteenuste valdkonnad vajaksid suuremat rahvusvahelist koostööd. Eestit tõstetakse esile mitmes kontekstis, sh karjäärispetsialistide kutse andmine, kliendi tagasiside adekvaatne kogumine ning teenuste mõju uuringud ja virtuaalne nõustamisvõimalus.
Investing in Career Guidance (2020)
Cedefop, Euroopa Komisjon, ETF, ILO, Unesco ja OECD ühises trükises on lühidalt ja kompaktselt välja toonud, milline on karjääriteenuste roll ja väärtus eri osapooltele, sh miks karjäärialane tugi on nii noortele kui ka täiskasvanutele täna olulisem kui kunagi varem. Trükisest leiab ka fakte karjääriteenuste mõju kohta ja viiteid rahvusvahelistele organisatsioonidele ja temaatilistele infoallikatele.
Karjääriteenuste võrgustikukonverents “Julge hüpe tundmatusse?” (2020)
Sihtasutus Archimedes, Eesti Töötukassa, SA Innove ja Eesti Karjäärinõustajate Ühing korraldasid konverentsi, et jagada kogemusi Eestist ja välismaalt ning koostöös leida vastuseid kesksele küsimusele - kuidas muutunud olukorras parimal moel õpilast toetada ning valmistada teda ette elukestvaks õppeks ja astumiseks tööturule. Esimesel päeval, õpiti rahvusvahelistelt ekspertidelt ja arutleti meie strateegiliste valikute üle Eestis. Teisel päeval keskenduti praktikatele. Konverentsi peamised sõnumid ja kokkuvõtted.
Rahvusvaheline koostöö karjäärispetsialistide pilgu läbi (2019)
Selgitamaks karjäärispetsialistide kogemusi ja hinnangud rahvusvahelise koostöö võimalustele, rahvusvaheliste õppevisiitide mõju oma professionaalsele arengule ning ootusi tuleviku suhtes, viidi läbi internetiküsitlus karjäärispetsialistide seas. Muu hulgas selgub, et õpiränduritest karjäärispetsialistid peavad enda jaoks kõige olulisemaks erialase keeleoskuse paranemist, võrgustiku laiendamist ja uute praktikate omandamist. Tellija Euroguidance keskus, läbiviija Amandus Tehnoloogia OÜ.
ICCDPP 9. sümpoosion “Leading career development services into an uncertain future: Ensuring access, integration and innovation” (2019)
Riikide ja teemaraportid, kommünikee. Sümpoosion keskendus küsimustele ja võimalustele, kuidas toetada inimesi karjääri kujundamisel muutuste rohkes maailmas (sh valdkonna tuleviku vaated), mil viisil saavad riigid seda teha erinevate teenuste pakkumise ja nende seostamisel laiemalt riiklike arengusuundadega. Ühises kokkuvõttes toodi soovitustena välja näiteks rohkem uuringuid teadmistepõhiseks poliitikate ja teenuste arendamiseks, uudsete lähenemiste toetamist ja teenuste kättesaadavust ning kohandamist erinevate sihtrühmade vajadustega. Eraldi raport on Eesti kohta, kus antakse ülevaade karjääriteenuste arengust ja arendamisest Eestis.
Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamine (2017)
Programmi eesmärk oli tagada Eesti lastele ja noortele haridustugiteenused (õppenõustamis- ja karjääriteenused) arendavaks võimetekohaseks õppimiseks ja karjäärivalikute tegemiseks. Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamise käigus analüüsiti programmi raames seni läbiviidud tegevuste asjakohasust, tulemuslikkust, tõhususust ning potentsiaalset mõju ja jätkusuutlikkust. Sh kaardistati karjääriteenused ja pakuti välja mudelid edasiseks tugiteenuste pakkumiseks. Tulemuslikkuse hindamisel analüüsiti ka sihtgruppide rahulolu õppenõustamis- ja karjääriteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga. Leiti, et kuigi olukord karjääriteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi osas on viimastel aastatel tuntavalt paranenud, oleks asjakohane veelgi enam pöörata tähelepanu karjääriõppe kättesaadavuse ja kvaliteedi suurendamisele, kuna arvestatav osakaal lastest leiab, et karjääriteemat võiks koolis veelgi rohkem käsitleda. Tellija Haridus- ja Teadusministeerium, lõpparuande koostaja Civitta Eesti AS.
Uuringu eesmärk oli välja tuua, kuidas õpiränne seostub oskuste arendamisega, mis on vajalikud karjääri kujundamiseks ja väärtuslikud tööeluks.
Karjääriõppe mõjususe uuring (2014)
Uuringu eesmärk oli välja selgitada, milline on põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse lõpetanud vilistlaste puhul olnud karjääriõppe mõju õpilaste edasise haridustee jätkamise ja tööellu sisenemisega seotud valikutele/otsustele, kuidas näevad vilistlaste karjääri planeerimise alast teadlikkust spetsialistid ja tööandjad, millised on vajalikud ja võimalikud lahendused karjääriõppe edasiseks parendamiseks. Vilistlastelt saadud tagasisidest nähtub, et karjääriõpetuse tunde ja karjääriplaneerimise alase info jagamist peetakse üldiselt oluliseks ning leitakse, et see võiks olla ühtlasemalt kättesaadav kõigis koolides. Soovitatakse arendada võimalusi, millest on enda valikute tegemisel enim kasu saadud või puudust tuntud, nt. individuaalsem lähenemine, töövarjupäevad, tööturu arengud, valdkondade praktikute koolidesse rääkima kutsumine. Koolide ja tööandjate esindajad rõhutasid, kui tähtis on anda noortele täpsem ettekujutus sellest, mida üks või teine eriala endast sisuliselt kujutab. Kokkuvõtvalt leitakse, et tuleviku karjääriteenuste suundumus võiks olla liikuda teoreetilise info jagamiselt enam praktilise kogemuse omandamise suunas. Tellija SA Innove, raporti koostaja Eesti Uuringukeskus OÜ.
Karjääriteenuste süsteemi uuring: lõppraport (2011)
Eestis viimati läbi viidud karjääriteenuste põhjalikum uuring. Karjääriteenuste süsteemi uuringu eesmärgiks oli mõõta elanikkonna teadlikkust karjääriteenustest ja karjääriplaneerimise oskusi, analüüsida karjääriteenuste kättesaadavust ja hinnata koostööd erinevate huvipoolte vahel karjääriteenuste osutamisel. Uuring kinnitas, et vajadus karjääriteenuste järele on suur, 61% tööealisest elanikkonnast kavandas lähiajal oma elus töö või õpingutega seotud muutusi ning 90% neist vajas valikute tegemisel täiendavat infot või nõu. Kõige kriitilisemalt hinnatakse elanikkonna teadmisi tööturu muutustest ja tulevikuväljavaadetest. Uuringus toodi välja, et nähakse vajadust tõsta üldist teadlikkust karjääriplaneerimise olulisusest, samuti vajadust karjäärispetsialistide tasemeõppe järele. Tellija SA Innove, raporti koostaja TÜ RAKE.