EMP/Norra kõrghariduse koostööprogramm

EMP/Norra Kõrghariduse koostööprogrammi eesmärgiks on suurendada inimkapitali ja teadmiste pagasit, toetada õpirännet ja akadeemilisi koostööprojekte ning vahendada stipendiume Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide Norra, Islandi ja Liechtensteini vahel.

EMP/Norra  "Balti teaduskoostöö programm" toetab teadus- ja kõrgharidusalast koostööd. Programmi teaduspoolt juhib SA Eesti Teadusagentuur ning  kõrghariduse koostööprogrammi viib ellu Haridus- ja Noorteamet. 

Taotlusvoorud on suletud.

Toetatavad tegevused:

  • Koostööprojektid

Koostööprojektid tugevdavad institutsionaalset ühistel huvidel põhinevat koostööd Eesti ja EMP riikide kõrgkoolide vahel. Projektides osalevad õppejõud ja töötajad tõstavad oma erialast kompetentsi ning tudengid omandavad rahvusvahelisi kogemusi ja teadmisi, mis tugevdab nende konkurentsivõimet tööturul nii Eestis kui ka välismaal.

Projektid võivad panustada õppekavade ja –meetodite arendamisse (intellektuaalsed väljundid on kohustuslikud), luues muuhulgas võimalusi mobiilsusakendeks, panustades kõrghariduse ja tööturu sidustamisele, õpimeetodite-alaste heade kogemuste vahetamisse või tudengite lühiajalise õpirände võimaldamisse.

Lisainfo

Carmen Raudsepp
Stipendiumite ja toetuste büroo juhataja
Haridus- ja Noorteamet
+372 730 0121
[email protected]

Projektide tutvustused

Kõrgkool: Estonian Business School (EBS)
Projektijuht: Kristiina Urb
Partnerid: BI Norwegian Business School, University of Iceland, Creativity Lab OÜ, MTÜ Loov Eesti

Estonian Business School (EBS) viis ellu projekti "Creative Industries Learning Module (CCILM)", projekti partneritena osalesid tegevustes BI Norwegian Business School, University of Iceland, Creativity Lab OÜ, MTÜ Loov Eesti / Creative Estonia.

Projekti käigus lõid parimad loomemajanduse eksperdid loomemajanduse ja -ettevõtluse õppematerjalid ehk "Loomemajanduse- ja ettevõtluse õpetamise tööriistakasti", mida ülikoolid ja loomeinkubaatorid saavad kasutada.

Puhkenud COVID-19 pandeemia tingimustes viidi projekt edukalt ellu. Vahetult enne pandeemiat, novembris 2019, oli projektipartneritel võimalus kohtuda intensiivkursuse käigus kõrgkoolis Norwegian Business School. Kohtumine oli projekti käivitamiseks ja intellektuaalse väljundi loomiseks äärmiselt vajalik. Edasine suhtlus toimus pandeemia tõttu peamiselt virtuaalsete kanalite kaudu. Lisaks projekti elluviimisega seotud asjaajamisele tuli virtuaalselt korraldada ka projektiga seotud kursused ning projekti tulemusi tutvustav konverents "Supporting (future) creative entrepreneurs". Konverentsi käigus tutvustas projektijuht Kristiina Urb projekti tulemusi, Kaari Kiitsak-Prikk (EMTA), Juko-Mart Kõlar (TÜ) ja Sten-Kristian Saluveer (BAF) jagasid loomemajanduse ja ettevõtluse õpetamise kogemusi. Ühtlasi esines konverentsil ekspert Suurbritanniast, David Parrish, kes andis ülevaate ülevaade loomeettevõtjate tulevikuvajadustest ja mida peaksid neid toetavad organisatsioonid silmas pidama.

Projekti käigus valminud tööriistakast loodi disainmõtlemise põhimõtetest. Tööriistakasti kuulub käsiraamat, mida võivad kasutada tudengid ise või ka juba alustavad ettevõtted oma äriplaanide loomisel; juhendid õppejõududele, kuidas tööriistakasti kasutada; töölehed, mille abil saab mänguliselt ja interaktiivselt erinevaid ettevõtluse aspekte õpetada; videod loomeettevõtjatega ja erinevate ekspertidega, mida saab kasutada diskussioonides või iseseisvas töös; näited, taskuhäälingud, videod ja slaidid, mis tutvustavad 5-päevast intensiivset loomeettevõtluse kursust.

Loodud tööriistakastiga koos kõigi selle tööriistadega saab tutvuda ja kasutada siin www.ccitoolbox.com.

2019. aastal rahastatud Estonian Business School (EBS) projekti "Creative Industries Learning Module (CCILM)" toetati Balti Teaduskoostööprogrammi kõrghariduse programmiosa vahenditest 104 433 euroga.

Kõrgkool: Eesti Lennuakadeemia
Projektijuht: Viktor Trasberg
Partner: UiT The Arctic University of Norway

Eesti Lennuakadeemia viis ellu projekti "Simulation Based Learning in Aviation" koostöös partnerülikooliga UiT The Arctic University of Norway.

Projekti tulemusena toimus digitaalsete õppevahendite juurutamine lennundusega seotud ainete õppeprotsessis, ühtlasi loodi SIMIO tarkvara baasil digitaalsete simulatsioonide (mudelite) moodul. Simulatsioonimudelid integreeriti partnerite akadeemilistesse kursustesse ja kujundati reaalandmete alusel. Üliõpilased said kursuste raames õppida mudelite loomist ja kasutamist, mis võimaldab õpilastel terviklikult mõista keerulisi lennundusprotsesse, suurendab nende loovust ja digioskusi.

Projekti tegevused hõlmasid muuhulgas ka partnerasutuste töötajatele suunatud lühiajalisi veebiseminare, mille käigus anti teoreetiline ülevaade simulatsioonimeetodite kasutamisest õppeprotsessis ning käsitleti digitaalsete simulatsiooniprogrammide omadusi.

Digitaalsete simulatsiooniinstrumentide arendamine võimaldab tihedamat koostööd akadeemia ja lennundussektori vahel. Projekti elluviimise käigus tutvustati lennundusvaldkonna esindajatele digitaalse modelleerimise võimalusi ja nende efektiivset kasutamist lennunduse reaalsete protsesside juhtimisel. Perspektiivis võimaldab partnerasutuste poolt omandatud võimekused modelleerimismudelite kasutamisel pakkuda oma teadmisi lennundussektorile laiemalt.

2020. aastal rahastatud Eesti Lennuakadeemia projekti toetati Balti Teaduskoostööprogrammi kõrghariduse programmiosa vahenditest 76 952 euroga.

Kõrgkool: Tallinna Tehnikakõrgkool
Projektijuht: Helen Kiis
Partnerid: University of Akureyri

Tallinna tehnikakõrgkool viis ellu projekti "Electronic workbook of cross border assignments from Estonian and Icelandic companies (E-CBA)", partnerina osales tegevustes Islandilt University of Akureyri.

Projekti E-CBA raames loodi inseneeria erialade majandusvaldkonna õppetöö tarbeks korduvkasutatav elektrooniline töövihik Eesti ja Islandi ettevõtete ülesannetest. Projektijuht Tallinna Tehnikakõrgkool kaasas projekti oma pikaajalise partnerülikooli Islandilt, Akureyri Ülikooli.  Konkreetse ülikooliga on koostööd tehtud juba mitmeid aastaid, mis oli ka üheks põhjuseks, miks nüüd partnerivalikul esmalt nende peale mõeldi. Varasem koostöö andis kindlust, et tegemist on usaldusväärse, paindliku ning motiveeritud partneriga, kellega oli lihtne ühiseid koostöökohti leida ning ka projektiplaani koostada. Oluline oli ka fakt, et koostöö oli varasemalt sujunud ka mitte ainult ülikoolide, vaid konkreetsete valdkonna spetsialistide vahel – see muutis projekti käivitamise ning ka jooksva koostöö ja kommunikatsiooni lihtsamaks. Muidugi tuli projektiperioodil ette ka aegu, mil oli keeruline tähtaegadest kinni pidada ning eelnevalt kokkulepitud töötempos edasi liikuda, kuid sellest aitas üle avatud kommunikatsioon ning teadmine, et lõpuks saab kõik õigeaegselt kindlasti tehtud. Nii reaalselt ka läks ning projektile seatud eesmärgid saavutati ning mõlemad partnerid on huvitatud ka teemakohase koostöö jätkumisest. Selleks otsitakse ühiselt uusi rahastusvõimalusi.

COVID-19 pandeemia mõjutas kõige enam koostööd ettevõtetega, kes oleksid valmis oma andmete baasil laskma kaasuseid koostada. Esimeste ettevõtete kaasamine jäi just pandeemiaperioodi teise lainesse (2021 kevad), mil paljude ettevõtete põhifookuses oli ellujäämine, mõjutas see ka oluliselt nende valmidust koostööks. Sellest tingituna võttis sobivate ettevõtete leidmine planeeritust oluliselt rohkem aega ning tõi kaasa selle, et kaasused tuli valmis kirjutada oluliselt lühema ajaga, kui planeeritud. Ühiselt see siiski õnnestus, kuigi oli kohati just ajaliselt väljakutseid pakkuv.

Covid-19 mõjutas ka nii projektikohtumiste, kui planeeritud õppenädalate läbiviimist, kui õnneks oli võimalik algsesse projektiplaani muudatusi teha ning seetõttu said ka kõik vajalikud tegevused tehtud. Ära jäi ainult üks füüsiline projektikohtumine, kui selle asemel oli jällegi võimalik järgmisele kohtumisele rohkem projekti liikmeid kaasata.

Projekti raames väljatöötatud kaasused võeti õppetöös kasutusele juba ka projektiperioodil ning aitavad õppetööd rikastada ka edaspidi. Infot väljatöötatud kaasuste kohta on levitatud sihtrühma seas juba alates novembrist 2022 ning see jätkub jooksvalt. Koostöö partneriga jätkub kindlasti ka projektiväliselt, kuna mõlemad partnerid on kaasatud veel ka teistesse ettevõtlusõpet arendavatesse projektidesse ning võrgustikesse.

Rahvusvahelistumine on tänase areneva ühiskonna üheks märksõnaks. Ettevõtted vajavad töötajaid, kes oleksid valmis rahvusvahelist koostööd tegema, piiriüleseid lahendusi leidma. Seetõttu on oluline ka ülikoolidel leida võimalusi, kuidas üliõpilastele rahvusvahelist kogemust pakkuda. Ja kindlasti mitte ainult üliõpilastele, vaid ka õppejõududele. Selleks ongi erinevad rahvusvahelised projektid suisa hädavajalikud, pakkudes võimalusi nii uuteks kontaktideks, kogemusteks, teadmisteks jne.  TTK kogemusel võime välja tuua, et tänased üliõpilased on järjest rohkem huvitatud analoogsetest õppevõimalustest, nagu projekt pakkus. Enam ei ole tavatu, et meie projekti läbiviijatena saame meile või ka külastusi üliõpilastelt, kes uurivad, millal me jälle midagi rahvusvahelist korraldame.

Foto: õppenädal Islandil

Tallinna tehnikakõrgkooli tudengid Islandil kooli ees treppidel seismas.

Kõrgkool: Tartu Ülikool
Projektijuht: Kaja Põlluste
Partnerid: Western Norway University of Applied Sciences

Tartu Ülikool viis ellu projekti "Hybrid curriculum in patient safety: integration of academic master’s education and continuous professional education in Estonia and in Norway" koostöös Norra ülikooliga Western Norway University of Applied Sciences.

Meie projekti partner Norras oli Lääne-Norra Rakendusteaduste Ülikooli (Western Norway University of Applied Sciences). Eestist olid Tartu Ülikoolist kaasatud kaks instituuti – kliinilise meditsiini instituudi sisekliinik ja peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse õppetool. Lisaks osalesid projektis ka haiglate esindajad nii Eestist kui Norrast. Eesti haiglatest olid kaasatud Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lõuna-Eesti Haigla.

Projekti kaasatud isikute valiku aluseks olid projektis kavandatud eesmärgid ja tegevused. Kuna meie projekti eesmärgiks oli töötada välja ainekava patsiendiohutuse koolituse läbiviimiseks nii õendusteaduse magistriõppe üliõpilaste kui ka praktiseerivate õdede hulgas ühesõppe põhimõttel, siis oli äärmiselt oluline, et projekti töörühmades nii Eestis kui ka Norras oleksid esindatud nii akadeemilised töötajad kui ka praktiseerivad õed ja/või õendusjuhid. Norra ülikoolist osalesid projektis õendusteaduse magistriõppe eest vastutavad õppejõud ning ülikoolihaigla esindajad, samuti olid projekti kaasatud ka teiste Norra ülikoolide ja haiglate esindajad: Stavangeri Ülikool, Lovisenbergi Diakoonia Ülikooli kolledž, Haukelandi Ülikoolihaigla, Oslo Ülikoolihaigla ja Stavangeri Ülikoolihaigla.

Partneritega koostöö sujus väga hästi pärast seda, kui projekti rahastuse saamise järgselt vahetus Norra partner. Partner, kellega koos koostasime ja esitasime taotluse, otsustas siiski projektis osalemisest loobuda ning meil õnnestus leida kiiresti uus partner. Uus partneri sisseelamine projekti tegemistesse toimus väga kiiresti ning kogu projekti vältel oli koostöö suurepärane. Samuti hindame väga heaks koostööd kolleegidega Eesti haiglatest.

Projekti lõppeesmärgiks oli välja töötada ühesõppel põhinev ainekava ning selle ainekava jaoks sobivad õppe materjalid, hindamisvahend ja juhised koolituse läbiviijatele ning mõõdik õppijate pädevuste hindamiseks nii enne kui pärast koolitust. Kuna COVID-19 pandeemia algas üsna pea pärast seda, kui olime oma projektiga alustanud, taotlesime juba aegsasti projekti lõpptähtaja pikendamist – esialgu 7 kuu võrra ning hiljem veel ühe kuu võrra. Tänu ajapikendusele õnnestus meil kõik tulemused saavutad, mida projektis plaanisime. Osa algselt kontaktüritustena planeeritud töötubasid ja seminare korraldasime virtuaalselt, kuid projekti lõpukuudel 2022. aasta kevadel oli meil võimalik siiski korraldada ka silmast-silma üritusi nii Eesti kui ka Norras. Samuti saime plaanitud leviüritused läbi viia kontaktüritustena.

Koostöö projekti partneriga jätkub ning plaanime sel aastal luua Nordplus projekti raames Balti- ja Põhjamaade patsiendiohutuse koolitajate koostöövõrgustiku. Samuti on edaspidi plaanis viia läbi uue ainekava rakendamiseks suvekooli raames intensiivkursusi, kaasates sinna osalejaid ka teistest Balti- ja Põhjamaadest.

Oleme projekti tulemusi tutvustanud ühiste ettekannetega erinevatel konverentsidel, avaldanud ühe teadusartikli ning kirjutamise järgus on neli käsikirja, mis põhinevad projekti tulemustel. Väga oluliseks peame seda, et üks meie projekti Eesti töörühma liikmetest astus 2022. aastal Tartu Ülikooli doktoriõppesse eesmärgiga uurida edasi projektis alguse saanud ühisõppe põhimõtete rakendamise võimalusi ja tulemuslikkust tervishoiutöötajate koolitamisel.

Rahvusvahelise koostöö annab eeskätt võimaluse teise riigi kogemustest õppida ning samuti jagada kolleegidega oma kogemusi. Kuna haridusteema on tihedalt läbi põimunud oma valdkonna töö korralduse ja probleemidega, siis võimaldab rahvusvaheline koostöö aru saada ka sellest, kuidas erinevate riikide kogemusi oleks võimalik ühe või teise riigi kontekstis rakendada. Rahvusvahelises projektis tuleb alati esile võrdlusmoment ja oma projektis nägimegi, et vaatamata paljudele erinevustele Eesti ja Norra vahel, on meie probleemid kohati väga sarnased. Nii näiteks võrreldes magistriõppe ainekavasid kahes partnerülikoolis, leidsime valdkondi, mis olid paremini kajastatud ühes või teises ülikoolis, aga ka selle osa, millest oli meil mõlemal puudu. Kasutades mõlema riigi akadeemiliste töötajate ja praktikute oskusteavet, suutsime välja töötada just selle puuduva osa, mille rakendamine tagab nii Eesti kui Norra õendustöötajate paremad pädevused patsiendiohutuse valdkonnas. See aga omakorda tähendab ohutumat abi igale inimesele, kes tervishoiuasutusse pöördub.

Foto: Seminar Bergenis, mai 2022

Tartu Ülikooli projekti seminar Bergenis 2022 aasta mais

Kõrgkool: Tallinna Ülikool
Projektijuht: Karmen Toros
Partnerid: Oslo Metropolitan University

Tallinna Ülikool viis ellu projekti "Enhancing Child’s Right for the Participation in Child Protection Assessment (COMPENCA)", partnerina osales projektis Oslo Metropolitan Ülikool (dr Asgeir Falch-Eriksen).

Partneri valikul mängis rolli ühiste huvide olemasolu (panus efektiivsema lastekaitsesüsteemi arendamisse, sh lapse osalusõiguse rakendamine praktikas) ja usaldus, et projektipartner viib ellu ülesanded, mis on ühiselt paika pandud. Asgeir Falch-Eriksen otsis 2019. aastal Eestist sarnaste huvidega uurijat ühiste projektide kirjutamise eesmärgil ning leidis veebist Karmen Torose artiklid Eesti lastekaitsesüsteemist, kontakteerus ning koostöö algas. Koostöö alguses kirjutati koos mitmeid teadusartikleid, mis aitas kaasa ühiste huvide kaardistamisele ning omamoodi testis koostöösuhet – kas tegemist on usaldusväärse partneriga, kellega koos edaspidi ühiseid arendus- ja teadustegevust läbi viia. Ühine kirjutamine tugevdas koostöösuhet ja usaldust, mis on toimiva koostöösuhte aluseks. COMPENCA on esimene ühine rahastatud projekt fookusega lapse osalusõigusele lastekaitse hindamisprotsessis. 

Koostöö partneriga on sujunud väga hästi, kuna usalduslik koostöösuhe on võimaldanud sagedasi korrapäraseid vestluseid (kord nädalas) projekti vältel, sh n-ö väljakutsete ennetavad vestlused, mille käigus arutati läbi võimalikud riskid ja riskide maandamise võimalused. Projekti juhtpartneril ei ole projekti läbiviimise ajal olnud kordagi tunnet, et peab võimalikke lahendusi ise otsima, vaid kõik on ühiselt läbi arutatud. COMPENCA on andnud tõuke ühiselt järgmiste projektide kirjutamiseks.

Projekti lõppeesmärk on nii ühelt poolt paremini mõtestada lapse osalust, teiselt poolt aga julgustada praktikuid leidma tõhusaid viise lapse aktiivseks osaluseks riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Lõppeesmärgini viivateks töövahenditeks on COMPENCA raames kirjutatud raamatud: (a) ingliskeelne raamat "Professional Practice in Child Protection and the Child’s Right to Participate" (avatud juurdepääs siit), (b) ingliskeelse raamatu tõlge eesti keelde "Lastekaitsetöö ja lapse osalusõigus" (avatud juurdepääs siit), (c) ingliskeelse raamatu tõlge norra keelde, mis ilmub märts 2023. COVID-19 pandeemia ei ole otseselt tulemuste saavutamist mõjutanud, v.a norrakeelse raamatu ilmumise esialgsest pikem tähtaeg, mistõttu tuli COMPENCA projekti lõpetamiseks paluda pikendust. Kuna projekt kirjutati COVID-19 pandeemia alguses, siis mõeldi kohe läbi võimalikud riskid ja lahendused riskidele. Näiteks projekti alguse faasis oli selge, et pandeemia kestab edasi ning kui esialgselt oli mõte viia läbi lühikursus/seminar Eestis, siis oli selge, et reisipiirangute tõttu see võimalik ei ole ning alustati koheselt raamatu kirjutamisega, sh veebipõhised toetavad seminarid peatükkide autoritele. 

Projekti tulemused elavad peale projekti lõppu edasi mitmel viisil. Raamat on aluseks loengukursuse läbiviimiseks mõlemas ülikoolis (Tallinna Ülikoolis on raamat kohustusliku kirjanduse osana alates 2022. aasta sügisest lastekaitse käsitluste, lastekaitsetöö ja lahenduskeskne töö laste ja peredega loengukursuste raames). Ühtlasi on arendamisel uus loengukursus "Lapse õiguste seminar", mille aluseks on COMPENCA raamat. Raamatut on tutvustatud mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel. Koostöö partneriga jätkub, sh on arutletud mitmete uute projektide kirjutamise teemal. Järgmine konkreetne plaan on kirjutada 2023. aasta koos eTwinning projekt lapse õiguste teemal. Aktiivselt jätkuvad ühised teadusartiklite kirjutamised ning ühised arendus- ja teadustegevuste mõttetalgud.

Seminari “Child´s Right to Participate in Child Protective Services” salvestus.

Projektijuht projekti tulemusi tutvustaval seminaril
Projektijuht projekti tulemusi tutvustaval seminaril
Projekti partnerülikooli esindaja dr Asgeir Falch-Eriksen
Projekti partnerülikooli esindaja dr Asgeir Falch-Eriksen

Kõrgkool: Tartu Ülikool
Projektijuht: Kristina Mullamaa
Partnerid: University of Iceland

Tartu Ülikool viis ellu projekti "Teacher training programme and web-based materials pool for teachers of Swedish as the general language in Estonia and on Iceland", partnerina osales projektis University of Iceland.

Projekti keskendus koostöös Islandi Ülikooliga keeleõppemetoodikate, kõrgkoolis õppimise ja õpetamise ning spetsiifilisemalt, rootsi keel kõrgkoolis, õpetamise ja arendamise dünaamikatele. Läbi viidi 2 rahvusvahelist kohtumist/koolitust, toimusid avatud loengud Euroopa Keeleõppe Raamprogrammi uuendustest ning Keeleõppeteooriatest läbi erinevate aegade, online toimus seminar kõrgkoolis õpetamise spetsiifikast ning õppejõudude rollist ühiskonnas ja erinevates kontekstides/maades. Tegevuse käigus loodi samateemaline õppematerjalidega koduleht.

Islandi Ülikool, osutus väga heaks koostööpartneriks, mille käigus sai võimalikuks tutvuda partnerülikooli tööpõhimõtetega – vahemaad ja kliima nõuavad parajal määral paindlikkust ja distantsõpet, mis võib olla heaks eeskujuks ka Eesti kontekstis. Koostööpartner on staažikas e-õppe ja põimitud õppe korraldamisel. Ülikool on välja töötanud rahvusvahelise e-õppe keskkonna Learning Swedish, mida praegu arendatakse MOOCiks. Seega, lisaks sissevaatele Islandi igapäevastesse õpimustritesse, oli koostöö käigus võimalik arutada õpetamise analüüsi kui ka haridussüsteemi filosoofilisemas metatasandi teemadel.

Lisaks projektis püstitatud ja saavutatud otsestele tulemustele on koostöö aidanud vahetada teadmisi ja kogemusi, avardada silmaringi ning tajuda uusi lähenemisi ülikooliõppele erinevates kontekstides. See on kindlasti võimaldanud osalejatel oma tegevust uutmoodi vaadelda ja kontseptualiseerida, rikastanud maailmapilti ja kõrghariduse õpetamise meetodeid / käsitlusi/ teadmiste baasi.

Projektil on ka pikemaajalisem tulemus. Plaanitakse jätkata koostööd laiemalt, kaasates veelgi rohkem ülikoole Baltikumist/Põhjamaadest. Kindlasti jätkub antud vallas koostöö ka Islandi Ülikooliga, keskendudes konkreetsemalt erialastele küsimustele, nimelt kujundikeele (idioomide) kasutamisele ja kujule.

Kõrgkool: Kõrgem Usuteaduslik Seminar
Projektijuht: Einike Pilli
Partnerid: Norwegian School of Leadership and Theology

Kõrgem Usuteaduslik Seminar viis ellu projekti "Staff Mobility in higher education", projekti partnerina osales tegevuses doonorriigi kõrgkool Norwegian School of Leadership and Theology.

Projekti elluviijad räägivad oma projektist ja selle elluviimisest järgmist:

Valisime oma partnerkooliks Norwegian School of Leadership and Theology (Høyskolen for Ledelse og Teologi) kahel põhjusel: neil on meile väga sarnane profiil vabakirikute teoloogilise koolina ja meil olid mõned põgusad isiklikud kontaktid paari nende töötajaga. Boonusena selgus, et neil on tugevusi alades, mis meil on pisut nõrgemad ja nad olid valmis oma kogemusi ning teadmisi jagama.  

Koostöö doonorriigi partneriga oli üldjoontes sujuv. Meie endi poolt tõi pisut väljakutseid meie kooli koordinaatori vahetumine projekti keskel. Sisuline pool oli väga hea ning mõlemad partnerid said uusi kogemusi. Abiks oli ka asjaolu, et meie uus koordinaator oli varasemalt ise Norras elanud. Projekti lõppeesmärk oli omandada uusi praktikaid ning tugevdada sidemeid kahe kooli vahel. See täitus suurepäraselt. COVID-19 pandeemia tulemusi otseselt ei mõjutanud, küllaga lükkus projekti läbiviimine selle tõttu pikema aja peale kui me algselt soovisime.

Tulevikus soovime kindlasti jätkata ülikooliga Norwegian School of Leadership and Theology koostööd ja nendega õppejõudusid – nii kohapeale tulekuga kui veebiteel õpetamisega. Üks kokkulepe selleks on juba algavaks, 2023/24. õppeaastaks tehtud. Otsime hetkel ka rahastusvõimalusi, et korraldada ühist rahvusvahelist konverentsi.

Rahvusvahelised koostööprojektid on kasulikud mõlemale osapoolele – õpime üksteiselt huvitavaid praktikaid, saame osa üksteise teadustööst, läbi koostööprojektide saame sisendit loengukursustesse ning tudengid saavad õppida rahvusvahelistelt lektoritelt. Samuti pakuvad kahepoolsed külaskäigud võimaluse kogeda atmosfääri partnerkoolis, kohtuda kolleegidega, kellega muidu ei kohtuks. Kohtumised on kindlasti inspireerivad ja julgustavad osalejaid olema aktiivsemad oma teadusvaldkonnas.

2021. aastal rahastatud Kõrgem Usuteaduslik Seminari projekti " Staff Mobility in higher education" toetati Balti Teaduskoostööprogrammi kõrghariduse programmiosa vahenditest 7325 euroga.

Tommy Davidsson Norrast õpetamas Eestis

Pildil: Tommy Davidsson Norrast õpetamas Eestis 

Kõrgkool: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Projektijuht: Ave Matsin
Partnerid: TTK University of Applied Sciences, University of South-Eastern Norway, Muru Minimill, Selbu Spinneri AS

Projekti eestvedajaks oli TÜ Viljandi kultuuriakadeemia (TÜ VKA) ja partneritena kaasatud Tallinna Tehnikakõrgkool ja Muru Villavabrik Eestist ning Kagu-Norra Ülikool (USN) ja Selbu Spinneri AS Norrast. Partnereid kaasates järgiti seda, et nii Eestist kui Norrast oleks esindatud tekstiili erialasid õpetavate  koolide kõrval ka villavabrikud selleks, et tagada villaarenduse koostöö jätkumine ka pärast projekti lõppu. Koostöö sujus väga hästi, sest põhiparterid tundsid üksteist varasemalt olles osalenud mitmesugustes koostööprojektides. Samuti ühendas kõik osalisi sügav huvi ja armastus villa vastu.  

Meesterahvas lammast pügamas.
Kaheksa inimest lambavilla töötlemas laua taga.
Kolm inimest hoiavad lambavillast lõngu ja naeravad.

Projekti ajendas kokku panema asjaolu, et Eestis kasutatakse kohalikku lambavilla liiga vähe. Selle kvaliteedi osas on palju eelarvamusi ja suurem osa villast (85–90%) ei leia piisavalt väärindamist või isegi hävitatakse jäätmena. Projekti eesmärgiks oli uurida ja testida Eesti ning Norra põliste ja enamlevinud lambatõugude villa kvaliteeti ja omadusi ning luua selle põhjal tekstiilitudengitele mõeldud õppematerjal. Projekti laiemaks eesmärgiks on suurendada kohaliku lambavilla eesmärgipärast kasutamist tekstiilide valmistamisel. COVID-19 pandeemia õnneks projekti läbiviimist eriti ei mõjutanud. Kavandatud kohtumised ja intensiivõppe nädalad nihkusid küll pisut hilisemaks, kuid projekti lõpuks sai kõik plaanitu tehtud.

Projekti tulemusena valmis õppematerjal “Villast kangani. Eesti ja Norra lambavill tekstiilmaterjalina. Tootmine, omadused ja kasutusvõimalused kuue lambatõu villa näitel“, mis on leitav siin. See annab ülevaate villa üldistest omadustest, töötlemisprotsessist ja keskendub seejärel täpsemalt kogutud villade ja projekti tulemusena valminud lõngade ja tekstiilide testimise tulemustele. Õppematerjali illustreerivad kolm õppevideot, millest esimene tutvustab lamba pügamist Eestis, teine Norra villade ja kolmas Eesti villade sorteerimist. Õppematerjal on hariduslikel eesmärkidel vabalt kättesaadav ja kasutatav kõigile huvilistele. Projekti elluviijad loodavad, et see inspireerib tekstiili üliõpilasi ja ettevõtjaid kasutama senisest rohkem kohalikku villa. Projekti tulemuste põhjal on koostatud kaks teadusartiklit. Lisaks tegeletakse Tartu Ülikooli eksperimentaalarenduse toetuse raames edasi kohalikust villast kangaste arendusega. Kindlasti jätkub ka koostöös kõigi projekti partnerite vahel.

Selliseid rahvusvahelisi projekte on vaja silmaringi laiendamiseks ja uute kogemuste saamiseks. Samuti tuleb kasuks kõrvalpilk oma tööle. Selliste rahastuste toel saab ellu rakendada arendusideid, mille jaoks muidu ressurssi ei jätkuks. Antud projekti puhul on lootus, et see inspireerib inimesi laiemalt sellise jäätmeprobleemiga tegelema, mis omakorda aitab kaasa keskkonnaprobleemide lahendamisele. Ja muidugi on väga olulised isiklikud kontaktid kolleegidega, mis loovad nii olulise pinnase järgmistele koostööprojektidele. 

2020. aastal rahastatud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekti "Estonian and Norwegian local sheep woolresearch and study materials for textile students in higher education" toetati Balti Teaduskoostööprogrammi kõrghariduse programmiosa vahenditest 127 688,16 euroga.

Kaks naist, üks neist hoiab lambatalle.
Naisterahvas ruudulises pluusis toimetab lambavillatoodetega.

Projekt: Multi-disciplinary knowledge integration for digital manufacturing (Digiman)
Kõrgkool: Tallinna Tehnikaülikool
Projektijuht: Mihkel Kahju
Partnerid: Norwegian University of Science and Technology (NTNU) ja ProfMOF AS

Tallinna Tehnikaülikool viis ellu projekti „Multi-disciplinary knowledge integration for digital manufacturing (Digiman)“, partnerina osales tegevustes Norwegian University of Science and Technology (NTNU) ja ProfMOF AS.

Projekt hüüdnimega „DIGIMAN“ sai alguse 2021 kevadel, kui asuti projektimeeskonda ning ideid kokku panema. Kuna vajalik oli Norra partner, meenus kellelgi algsest mõttetalgute-meeskonnast, et Norra ülikoolis Norwegian University of Science and Technology (NTNU) on meil ehk olemas kontakt, kes oli kunagi Tallinna Tehnikaülikoolis õppinud. Nii saimegi kontakti Andrei Loboviga NTNU-st. Samuti teadis Virumaa Kolledži keemia teadur Allan Niidu, et on üks päris omanäoline vinge keemiaettevõte ProfMOF AS, kellel võiks olla praktilisi teadmisi digitaalsest keemiast. Tasapisi sai pusle kokku ning 2021 sügiseks olid osapooled suurema visiooni ja kokkuleppe saavutanud.

Projekti üldeesmärgiks sai vormilt, struktuurilt ja sisult uudse kursuse loomine, mis oleks praktiline ja huvitav nii magistrikraadi omandajatele, värsketele doktorantidele kui ka ettevõtjatele, kes üht või teist teemat uurida soovivad. Projekti käigus loodi 9 moodulist koosnev kursus, mida saab kasutada ühise tervikkursusena või moodulitena. Kursus koosneb järgmistest moodulitest: 1) Digitaalne tootmine – ülevaade; 2) Äri ja haldus; 3) IKT; 4) Digitaalne energia tootmine; 5) Digitaalne materjaliteadus; 6) Materjalid – akustiline emissioon; 7) Digikeemia; 8) Digitaalne tehniline disain ja 9) Robootika digitaalses tootmises. Täpsemalt on projekti tulemusi tutvustatud projekti leviüritusel, mille salvestust on võimalik järele vaadata aadressil: https://onlineexpo.com/en/digiman/ .

COVID-19 pandeemia projekti kulgu enam oluliselt ei mõjutanud. Õnneks see projekti ajaks suuremas mahus möödas ning see otseselt ei takistanud tegevusi. Koostöö sujus osapoolte vahel alati soravamalt just füüsiliselt koos töötades - eriti eakamate isikutega. Paraku on sellised projektid lisapingutuseks igapäeva töö kõrvalt ning ilmselt sealt tekkisid ka suurimad raskused. Meeskond aga töötas aja jooksul ilusti kokku ning kõik täitsid oma ülesanded ja vajadusel toetasid teisigi.

Tänu tehtud kontaktidele on tulevasest koostööst rääkinud mitmed osalised omavahel. Nii näiteks ProfMOF AS-i Karl Petter Lillerud ja Allan Niidu: jutuks on olnud nii lühikursused Virumaa Kolledži tudengitele kui ka praktikakohad ettevõttes. Samuti on just robootika kohapealt jutuks tulnud koosuurimine Karle Nutoneni ja Liang Zhangi vahel. Suuri projekte hetkel planeeritud ei ole, kuid kindlasti avardus osaliste maailmapilt ja kontaktiportfell.

Suurim kasutegur rahvusvahelistel projektidel ongi inimeste paradigmade laiendamine ning kontaktide suurendamine. Kahjuks on igal inimesel kombeks elada oma peas ja väikeses maailmas. Sellised projektid aitavad inimesel tulle oma keskkonnast välja, võtta uusi katsumusi ja areneda mitmekülgsemalt kui vaid enda eriala seda lubab.

Inimesed konverentsil kõnelejat kuulamas.

 08.06.2023 toimunud projekti leviüritus

Grupipilt maja ees.

 07.08.22–13.08.22 Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis toimunud magistrantidele ja doktorantidele suunatud suvekursuse

  • Õpirändeprojektid

Õpirändeprojektid toetavad Eesti ja EMP riikide kõrgkoolide töötajate kahepoolset õpirännet ning muude asutuste ekspertide õpirännet Eestisse.

Õpirände eesmärgiks on suurendada Eesti ning Islandi, Liechtensteini ja Norra kõrgkoolide vahelist koostööd ja toetada kõrgkooli töötajate ametialast arengut, mis peab olema kooskõlas kõrgkooli rahvusvahelistumise strateegia ja arengukavaga.

Õpiränne peab tõstma kõrgkoolide töötajate erialast võimekust ja kompetentsi, et teha uuendusi ning parandada õpetamise ja koolitamise kvaliteeti.

Programmi üldinfo

  • Programmi operaator: Haridus- ja Teadusministeerium
  • Programmi elluviija: Haridus- ja Noorteamet
  • Programmi partner: Norwegian Agency for International Cooperation and Quality Enchancement  in Higher Education (DIKU), Liechtensteinis  National Agency for International Educational Affairs (AIBA)
  • Programmi maksumus: 1,3 mln eurot, millest 85% on Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist 2014–2021 (millesse panustavad nii Norra Kuningriik, Island kui Lichtenstein) toetus ja 15% Eesti riigi panus.
  • Programmperioodi lõpp: 30.04.2024

2021. aastal toetatud projektid

Toetusesaaja

Projekti nimi

Toetuse summa

Partnerid

Tallinna Tehnikaülikool

Multi-disciplinary knowledge
integration
for digital manufacturing (Digiman)

138 648 €

Norwegian University of Science
and Technology,
ProfMOF AS

Tallinna Tehnikaülikool

An innovative platform for
Estonia-Norway research-based
teaching in bioinformatics and gene editing

77 550 €

Norwegian University of
Life Sciences

Kõrgem Usuteaduslik Seminar

Staff Mobility in higher education

7 325 €

Norwegian School of
Leadership and Theology

2020. aastal toetatud projektid
Toetusesaaja Projekti nimi Toetuse summa Partnerid
Eesti Lennuakadeemia Simulation Based Learning in Aviation 82 580 € UIT-The Arctic University of Norway
Tallinna Tehnikakõrgkool Electronic workbook of cross border
assignments from
Estonian and Icelandic companies (E-CBA)
95 004 € University of Akureyri
Tallinna Ülikool Competent Child Protection Worker:
Enhancing Child’s
Right for the Participation in Child Protection
Assessment (COMPENCA)
116 535 € Oslo Metropolitan University, Norwegian
Social Research
Tartu Ülikool Estonian and Norwegian local sheep
wool- research and
study materials for textile
students in higher education
128 657 €

TTK University f Applied Sciences, University of
South-Eastern Norway,
FIE Rannar Lehis (brand: Muru Minimill),
Selbu Spinneri AS

2019. aastal toetatud projektid

Toetusesaaja

Projekti nimi

Toetuse summa

Partnerid

Estonian Business School

Creative Industries Learning Module (CCILM)

136 168 €

BI Norwegian Business School,
University of Iceland, Creativity Lab OÜ, MTÜ Loov Eesti/ Creative Estonia

Tartu Ülikool

Teacher training programme and web-based materials pool for teachers of Swedish as the general language in Estonia and on Iceland

53 622 €

University of Iceland

Tartu Ülikool

Development of curricula via international collaboration

62 516 €

University of Iceland

Tartu Ülikool

Hybrid curriculum in patient safety: integration of academic master’s education and continuous professional education in Estonia and in Norway

107 492 €

Western Norway University of Applied Sciences

Eeldefineeritud projektid

Kõrghariduse koostööprogrammi raames rahastatakse ka kahte eelnevalt kindlaks määratud Tartu Ülikooli projekti:

  1. Norra keele ja kirjanduse õpetamise toetamine Tartu Ülikoolis (Visiting lectureship of Norwegian language and literature at Tartu University)
  2. Kaasava hariduse õppekava õppekvaliteedi arendamine koostöös Tartu Ülikooli ning Tallinna Ülikooliga (Development and Enchancing the Teaching Quality of Inclusive Education Curriculum)

Rahastatud projektide andmebaas

Rahastatud projektide andmebaas.

Toetuse kasutamise tingimused ja kulusid tõendavad dokumendid.

Ühikuhindade tõendamiseks soovitame kasutada järgmisi dokumentide vorme:

Viimati uuendatud 01.12.2023