Toetuse suurus

Kristjan Jaagu toetuste arvestamisel kasutatakse sihtriikide elatustasemete ning ligikaudsete sõidukulude põhjal loodud kalkulatsioonitabeleid. Stipendiaat kohustub toetust kasutama ainult välisõpingutega seotud elamiskulude, transpordikulude ja õppetööga seotud kulude katteks. Täis- ja osaajaga õppivatel stipendiaatidel kasutatakse toetussumma arvestamisel erinevaid metoodikaid.

 

Stipendiumi alla kuulub: 

  • elamistoetus (ehk fikseeritud summa iga kuu kohta), mida makstakse välismaal viibimise perioodil;
    • Eestis või mõnes muus välisriigis viibimise perioodid tuleb sihtasutusega eelnevalt kooskõlastada (va pühad ja vaheajad);
    • kui stipendiaat viibib aktiivse õppetöö perioodil Eestis või mõnes muus välisriigis, makstakse talle selle perioodi eest toetust kas Eesti ülikoolides õppivate üliõpilastega samas määras või vastavalt antud sihtriigi toetusmäärale, ent mitte enam kui stipendiaadi stipendiumilepingus sätestatud sihtriigi määra ulatuses;
    • kui stipendiaadil on õpingute eripärast tulenevalt vajalik osa õppe- või uurimistööd (sh välitööd) läbi viia mõnes muus välisriigis, tuleb selle kohta esitada lõputöö juhendaja kinnitusega tööplaan koos selgitusega, et plaanitav õppe- või uurimistöö (sh välitööd) on osa stipendiaadi õpingutest (tööplaan tuleb esitada koos õppeaasta lõpparuandega enne uue õppeaasta stipendiumilepingu lisa sõlmimist), õppe- või uurimistöö (sh välitöö) perioodil makstakse stipendiumi vastavalt antud sihtriigi toetusmäärale;
    • Kristjan Jaagu kraadiõppe toetuste suuruse määramisel kasutatakse tabelipõhist arvestust ning toetuse suurus on sõltuvuses õpingute pikkusest ja sihtmaa elukallidusest, tabelis on märgitud populaarsemad sihtriigid ning nende toetusmäärad (kui tabelis soovitud sihtriigi toetusmäära märgitud ei ole, pöörduge info saamiseks programmi spetsialisti poole);
    • elamistoetusest tuleks katta kõik välismaal õppimisega seonduvad lisakulutused (sh majutus, õppematerjalid, kohalik transport, viisad jmt);
  • sõidutoetus (ehk fikseeritud summa edasi-tagasi reisi kohta), mida on võimalik kasutada üldjuhul ainult reisideks Eesti ja õppekoha vahel ja seda makstakse ainult toimunud reiside eest;
    • stipendiaadil on õigus saada maksimaalselt 2 sõidutoetust ühe õppeaasta kohta;
    • Eestist algavate reiside korral hüvitatakse sõidukulud vastavalt sihtriigi toetusmäärale;
    • sõidukulud välitööde sihtriiki reisimiseks hüvitatakse kulupõhiselt (peale reisi toimumist), kui reis algab välisõpingute riigist ning kulude tõenduseks tuleb esitada kuludokumendid (nt arve), tasumist tõendavad dokumendid (nt maksekorraldus, konto väljavõte vms) ning sõidupiletite originaalid (lennureisi puhul pardakaardid; rongi-, bussi- või laevapiletid);
      • kulupõhiselt hüvitatava sõidutoetuse piirmääraks on Euroopa- ja kontinendisiseste reiside korral 512 eurot ja kontinentidevaheliste reiside puhul 959 eurot (äriklassi sõidupileteid ei hüvitata);
    • Kristjan Jaagu kraadiõppe toetuste suuruse määramisel kasutatakse tabelipõhist reisikulude arvestust, mis võtab arvesse nii sihtkohamaa kaugust kui ka sinna reisimise keerukust (ümberistumised, lennufirmade vahetus) ning sõidutoetus peaks katma kõik reisikulud sh transport lennujaamast edasi õppimispaika;
      • vastavalt sihtkohale makstakse sõidutoetust ühikuhinnana;
      • sõidutoetuse ühikuhinna alusel rahastatakse nii Eestist kui välisriigist algavaid reise ühe edasi-tagasi reisi kohta vastavalt tabelile;
      • kui reisisihtkohtade vaheline distants on kuni 100 km, hüvitatakse kulud kuludokumentide põhiselt kuni 180 eurot edasi-tagasi reisi kohta.  Distantsi arvestamisel kasutatakse ainult Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud veebipõhist kalkulaatorit;
      • koos iga-aastase aruandega on doktorant kohustatud esitama sõidupiletite originaalid vältimaks topeltrahastamise võimalust;
  • õppekulude (õppemaks, tudengi poolt kasutatava labori kulud vms õppetööga seotud kulu, mis makstakse kehtestatud õppemaksust eraldi) hüvitus, mida on võimalik taotleda vaid siis, kui välisülikoolis ei ole võimalik tasuta õppida ning selleks esitatakse välisülikooli vastavasisuline kinnitus (kui stipendiaat ei mahu tasuta õppekohale oma õppetulemuste tõttu, siis õppekulusid ei kaeta);
    • taotletava õppekulu suurus märgitakse taotlusvormis ning kulude hüvitamise, sh osalise hüvitamise või mittehüvitamise, ning hüvitatava kulu suuruse otsustab hindamiskomisjon (võrdsete taotluste korral võib hindamiskomisjon eelistada kandidaate, kellel õppekulud puuduvad või on väiksemad);
  • lapsetoetus 130 eurot lapse kohta kuus, mida makstakse alaealisi lapsi kasvatavale tudengile õppe nominaalaja kestel (taotlemiseks tuleb lapse sünnitunnistuse koopia esitada enne stipendiumilepingu sõlmimist, õpingute ajal sündinud lapse sünnitunnistuse koopia tuleb saata sihtasutusele koos õppeaasta lõpul esitatava lõpparuandega);
    • lapsetoetust makstakse täiskoormusega õppivale stipendiaadile 12 kuul aastas olenemata sellest, kas laps viibib välismaal või Eestis ning osakoormusel õppivale stipendiaadile makstakse lapsetoetust vaid välismaal viibimise perioodil;
  • stipendiaadiga (õpinguid alustanud 2012. aastal või hiljem) kaasas olevate laste sõidukulude kulupõhine hüvitus, mille tõenduseks tuleb  esitada kuludokument (nt arve), tasumist tõendav dokument (nt maksekorraldus, konto väljavõte vms) ning sõidupiletite originaalid (lennureisi puhul pardakaardid; rongi-, bussi- või laevapiletid);
    • hüvitatakse kuni kaks edasi-tagasi reisi ning ühe edasi-tagasi reisi kohta  ei hüvitata laste sõidutoetust rohkem kui on sätestatud kehtiva juhendi lisas 2 toodud määrades;
  • vajaduspõhine ravikindlustuse kulude hüvitus 2012. aastal ja hiljem alustanud tudengitell;
    • hüvitus on stipendiaatidele, kes õpivad täis- või osakoormusega riigis, kus õppimine ei taga õpingute ajaks automaatset ravikindlustust ning kellele Eesti Haigekassa kindlustus antud välisriigile ei laiene;
    • hüvitist saab taotleda samade ravikindlustuskulude katmiseks, mida katab Eesti Haigekassa kindlustus Eestis õppivatel stipendiaatidele;
    • ravikindlustusele lisanduvaid kindlustusi (sh reisikindlustus, hambaravikindlustus vms) ei hüvitata;
    • ravikindlustust ei hüvitata kui stipendiaat õpib Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuses, tal on ligipääs arstiabile Euroopa ravikindlustuskaardi alusel ning ta on ennast Haigekassas nõuetekohaselt registreerinud kui välisriigis õppiv üliõpilane (Euroopa Liidu sisene ravikindlustuse ei ole tagatud automaatselt, vaid seda tuleb stipendiaadil Haigekassast taotleda);
    • 2012. aastal ja hiljem alustanud stipendiaatidel on võimalik taotleda ka oma alaealise lapse ravikindlustuse kulude hüvitamist juhul, kui laps elab koos vanemaga välismaal ja välisriik ei kata lapse ravikindlustust;
      • kehtivad samad reeglid, mis stipendiaatide endi ravikindlustuse puhul;
    • hüvitise taotlemiseks tuleb esitada dokument, mis tõendab välisriigis õpingute ajal ravikindlustuse puudumist ning kulu hüvitatakse arve, kindlustuspoliisi ning arve tasumist tõendava dokumendi alusel;
  • välislähetuse stipendium,  mida on võimalik taotleda ühel korral õpingute nominaalaja jooksul erialasel konverentsil osalemiseks;
    • see katab:
    • toetuse taotlemiseks tuleb esitada:
      • kulude hüvitamise avaldus;
      • juhendaja kinnituskiri konverentsil osalemise vajalikkuse kohta;
      • konverentsi toimumist tõendav päevakava või muu dokument (väljatrükk konverentsi veebilehest vms);
      • osavõtutasu arve ja tasumist tõendav dokument.

 

2012. aastal ja hiljem õpinguid alustanud täiskoormusel õppival stipendiaadil on pärast teise õppeaasta edukat lõpetamist võimalik taotleda elamistoetuse tõusu 20% võrra. Kõrgendatud stipendiumi on võimalik taotleda üliõpilastel, kelle kohta on välisülikool esitanud kinnituskirja, et nad jätkavad õpinguid õppe nominaalkestusega lõpetamise graafikus (vastavalt ülikoolis sätestatud korrale). Kõrgendatud stipendiumi taotlemise tähtaegadest teavitatakse stipendiaate teise õppeaasta stipendiumilepingu sõlmimise ajal.

 

Stipendiaadil on õigus saada samal ajal teisi stipendiume, kui nende kasutamine ei ole vastuolus käesoleva juhendi nõuetega ja saadav toetus ei tule Eesti riigieelarve (sh Euroopa Regionaalarengufondi) vahenditest. Erandkorras on stipendiaatidel lubatud toetusega samaaegselt kasutada Kristjan Jaagu välissõidu stipendiumi. Juhul kui täiendav stipendium ületab 50% käesoleva juhendi alusel makstud stipendiumi mahust, vähendatakse Kristjan Jaagu stipendiumi raames makstavat elamistoetust 300 euro võrra kuus teisi tingimusi ja nõudeid muutmata.

 

Täiskoormusega õppiva tudengi stipendiumi arvestamine

Doktorandile makstakse stipendiumi välisülikooli nominaalse õppeaja lõpuni välismaal viibimise perioodil, kuid mitte rohkem kui 48 kuud, magistrandile mitte rohkem kui 36 kuud. Eestis või mõnes muus välisriigis viibimise perioodid tuleb sihtasutusega eelnevalt kooskõlastada (va pühad ja vaheajad). Kui üliõpilane on stipendiumi saamise hetkeks õpinguid alustanud, rahastatakse ainult nominaalaja lõpuni jäänud perioodi.

 

Osakoormusega õppiva tudengi stipendiumi arvestamine

Doktorandile makstakse stipendiumi välisülikoolis osakoormusega õppivatele üliõpilastele kehtestatud nominaalkestuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 72 kuud, magistrandile mitte rohkem kui 36 kuud. Stipendiumi makstakse välismaal viibimise perioodil. Eestis või mõnes muus välisriigis viibimise perioodid tuleb sihtasutusega eelnevalt kooskõlastada (va pühad ja vaheajad). Kui üliõpilane on stipendiumi saamise hetkeks õpinguid välisülikoolis alustanud, toetatakse ainult nominaalaja lõpuni jäänud perioodi.

 

Näide. Kui osakoormusega doktorant taotleb stipendiumi 6 aastaks (72 kuuks) ning planeerib sel perioodil viibida 20 kuud välismaal ja 52 kuud Eestis, arvestatakse tema toetuse suurus järgmiselt:

  • doktorandil on õigus saada stipendiumi 48 tavapärase õppekuu ulatuses;
  • 20 välismaal viibitud kuu eest arvestatakse stipendium Lisas 1 toodud ühikuhinna alusel;
  • Eestis viibimise perioodil on doktorandil õigus saada stipendiumi järelejäänud 28 kuu ulatuses (48-20=28 kuud) ning Eesti ülikoolides õppivate doktorantide õppetoetuse määra järgi (hetkel 422 eurot kuus). Järelikult on doktorandil õigus saada stipendiumi kokku 10 737,16 eurot (28 x 422= 11816);
  • arvestuslik summa jaotatakse võrdsete osadena Eestis viibimise kuude peale, näites toodud doktorandi igakuine stipendium on 227,23 eurot (11816 eurot : 52 kuud = 227,23 eurot).

 

Eestis elamise perioodil on osakoormusega tudengi stipendium väiksem kui täiskoormusega Eesti ülikoolis õppival tudengil. Kui Eesti ülikoolis õppivatele doktorantidele kehtestatud doktoranditoetuse suurus muutub, korrigeeritakse vastavalt stipendiumi suurust.

Stipendiaadil on õigus saada maksimaalselt 4 sõidutoetust ühe õppeaasta kohta. Taotluses tuleb näidata, mitu sõidutoetust aastas vajatakse ja mille põhjal seda arvatakse. Stipendiaat saab lapsetoetust ainult välismaal õppimise perioodil.

 

 

Sihtriik

Elamistoetus

Ameerika Ühendriigid

1036

Austraalia

1112

Austria

1074

Belgia

997

Hiina

768

Hispaania

997

Holland

1189

Iirimaa

1228

Island

1304

Itaalia

1112

Jaapan

1151

Kanada

920

Kreeka

959

Leedu

768

Luksemburg

997

Läti

845

Norra

1304

Poola

920

Portugal

920

Prantsusmaa

1151

Rootsi

1151

Saksamaa

997

Soome

1189

Suurbritannia

1266

Šveits

1112

Taani

1381

Tšehhi

997

Ungari

920

Venemaa

1228

 

 

Toetus edasi-tagasi reisi kohta

Distants linnast linna

180 eurot

100 – 499 km

275 eurot

500 – 1999 km

360 eurot

2000 – 2999 km

530 eurot

3000 – 3999 km

820 eurot

4000 – 7999 km

1100 eurot

8000 või enam km

Viimati uuendatud: 28.02.2017