Toetuse suurus

Alljärgnev info kehtib 2017.aastal ja hiljem õpinguid alustanud stipendiaatidele. Enne 2017.aastat rahastatud stipendiaatide toetuse suuruse arvestamine võib erineda allpool toodud informatsioonist. Küsimuste korral palume enne 2017.aastat rahastatud stipendiaatidel pöörduda programmi spetsialisti poole.

Stipendium koosneb elamistoetusest (fikseeritud summa iga kuu kohta) ning sõidutoetusest  (fikseeritud summa edasi-tagasi reisi kohta).  Stipendiumi suuruse arvutamisel kasutatakse ühikuhindu, mis on kinnitatud haridus- ja  teadusministri määrusega.

Stipendiaat kohustub toetust kasutama ainult välisõpingutega seotud elamiskulude, transpordikulude ja õppetööga seotud kulude katteks. Täis- ja osaajaga õppivatel stipendiaatidel kasutatakse toetussumma arvestamisel erinevaid metoodikaid.

 Stipendiumi alla kuulub: 

  • elamistoetus (ehk fikseeritud summa iga kuu kohta), mida makstakse välismaal viibimise perioodil;
    • Eestis või mõnes muus välisriigis viibimise perioodid tuleb sihtasutusega eelnevalt kooskõlastada (va pühad ja vaheajad);
    • kui stipendiaat viibib aktiivse õppetöö perioodil Eestis või mõnes muus välisriigis, makstakse talle selle perioodi eest toetust kas Eesti ülikoolides õppivate üliõpilastega samas määras või vastavalt antud sihtriigi toetusmäärale, ent mitte enam kui stipendiaadi stipendiumilepingus sätestatud sihtriigi määra ulatuses;
    • kui stipendiaadil on õpingute eripärast tulenevalt vajalik osa õppe- või uurimistööd (sh välitööd) läbi viia mõnes muus välisriigis, tuleb selle kohta esitada lõputöö juhendaja kinnitusega tööplaan koos selgitusega, et plaanitav õppe- või uurimistöö (sh välitööd) on osa stipendiaadi õpingutest (tööplaan tuleb esitada koos õppeaasta lõpparuandega enne uue õppeaasta stipendiumilepingu lisa sõlmimist). Õppe- või uurimistöö (sh välitöö) perioodil makstakse stipendiumi vastavalt antud sihtriigi toetusmäärale, kuid mitte rohkem, kui esialgse sihtriigi määra ulatuses;
    • tabelis on märgitud populaarsemad sihtriigid ning nende toetusmäärad (kui tabelis soovitud sihtriigi toetusmäära märgitud ei ole, pöörduge info saamiseks programmi spetsialisti poole);
    • elamistoetusest tuleks katta kõik välismaal õppimisega seonduvad lisakulutused (sh majutus, õppematerjalid, kohalik transport jmt);
    • 2012. aastal ja hiljem õpinguid alustanud täiskoormusel õppival stipendiaadil on pärast teise õppeaasta edukat lõpetamist võimalik taotleda elamistoetuse tõusu 20% võrra. Kõrgendatud stipendiumi on võimalik taotleda üliõpilastel, kelle kohta on välisülikool esitanud kinnituskirja, et nad jätkavad õpinguid õppe nominaalkestusega lõpetamise graafikus (vastavalt ülikoolis sätestatud korrale). Kõrgendatud stipendiumi vabas vormis taotluse esitab stipendiaat koos teise toetusaasta lõpparuandega.
  • sõidutoetus (ehk fikseeritud summa edasi-tagasi reisi kohta), mida on võimalik kasutada üldjuhul ainult reisideks Eesti ja õppekoha vahel. Põhjendatud juhul ja kokkuleppel sihtasutusega võib reis toimuda õppekoha ja muu sihtkoha vahel.  
    • täiskoormusega õppival stipendiaadil on õigus saada maksimaalselt 2 sõidutoetust ühe õppeaasta kohta;
    • sõidutoetus sisaldab kõiki reisimisega seotud kulusid sh transport lennujaama ja  lennujaamast edasi õppimispaika ning viisakulud;
    • sõidu alguse ja lõppkohaks arvestatakse stipendiumi määramisel sama linn. Ainult ühel suunal reisimiseks ei ole võimalik toetust saada;
    • sõidutoetuse  suurus  sõltub  lähte - ja   sihtkoha   vahelisest    distantsist.   Distantsi arvestamisel  kasutatakse  Euroopa  Komisjoni  veebipõhist  kalkulaatorit: http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/distance-calculator_en
    • Kui lähte- ja sihtkoha vaheline distants on kuni 99,99 km (kaasa arvatud), hüvitatakse kulud kuludokumentide põhiselt kuni 180 euro ulatuses;
    • Kui lähte- ja sihtkoha vaheline distants on 100,00 km või enam, hüvitatakse kulud fikseeritud hinna aluse  vastavalt tabelile.
  • õppekulude (õppemaks, tudengi poolt kasutatava labori kulud vms õppetööga seotud kulu, mis makstakse kehtestatud õppemaksust eraldi) hüvitus, mida on võimalik taotleda vaid siis, kui välisülikoolis ei ole võimalik tasuta õppida ning selleks esitatakse välisülikooli vastavasisuline kinnitus (kui stipendiaat ei mahu tasuta õppekohale oma õppetulemuste tõttu, siis õppekulusid ei kaeta);
    • taotletava õppekulu suurus märgitakse taotlusvormis ning kulude hüvitamise, sh osalise hüvitamise või mittehüvitamise, ning hüvitatava kulu suuruse otsustab Kristjan Jaagu nõukogu (võrdsete taotluste korral võib Kristjan Jaagu nõukogu  eelistada kandidaate, kellel õppekulud puuduvad või on väiksemad);
    • õppekulu katmise ülempiiriks on üldjuhul 10 000 eurot aastas.
  • lapsetoetus 130 eurot lapse kohta kuus, mida makstakse alaealisi lapsi kasvatavale tudengile õppe nominaalaja kestel (taotlemiseks tuleb lapse sünnitunnistuse koopia esitada enne stipendiumilepingu sõlmimist, õpingute ajal sündinud lapse sünnitunnistuse koopia tuleb saata sihtasutusele esimesel võimalusel);
    • lapsetoetust makstakse täiskoormusega õppivale stipendiaadile 12 kuul aastas olenemata sellest, kas laps viibib välismaal või Eestis ning osakoormusel õppivale stipendiaadile makstakse lapsetoetust vaid välismaal viibimise perioodil.
  • stipendiaadiga (õpinguid alustanud 2012. aastal või hiljem) kaasas olevate laste sõidukulude kulupõhine hüvitus, mille tõenduseks tuleb  esitada kuludokument (nt arve), tasumist tõendav dokument (nt maksekorraldus, konto väljavõte vms) ning sõidupiletite originaalid (lennureisi puhul pardakaardid; rongi-, bussi- või laevapiletid);
    • hüvitatakse kuni kaks edasi-tagasi reisi ning ühe edasi-tagasi reisi kohta  ei hüvitata laste sõidutoetust rohkem kui on sätestatud kehtiva õppeaasta stipendiumilepingu lisas toodud määrades.
  • vajaduspõhine ravikindlustuse kulude hüvitus 2012. aastal ja hiljem alustanud tudengitel;
    • hüvitus on stipendiaatidele, kes õpivad täis- või osakoormusega riigis, kus õppimine ei taga õpingute ajaks automaatset ravikindlustust ning kellele Eesti Haigekassa kindlustus antud välisriigile ei laiene;
    • hüvitist saab taotleda samade ravikindlustuskulude katmiseks, mida katab Eesti Haigekassa kindlustus Eestis õppivatel stipendiaatidele;
    • ravikindlustusele lisanduvaid kindlustusi (sh reisikindlustus, hambaravikindlustus vms) ei hüvitata;
    • ravikindlustust ei hüvitata kui stipendiaat õpib Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuses, tal on ligipääs arstiabile Euroopa ravikindlustuskaardi alusel ning ta on ennast Haigekassas nõuetekohaselt registreerinud kui välisriigis õppiv üliõpilane (Euroopa Liidu sisene ravikindlustuse ei ole tagatud automaatselt, vaid seda tuleb stipendiaadil Haigekassast taotleda);
    • 2012. aastal ja hiljem alustanud stipendiaatidel on võimalik taotleda ka oma alaealise lapse ravikindlustuse kulude hüvitamist juhul, kui laps elab koos vanemaga välismaal ja välisriik ei kata lapse ravikindlustust;
      • kehtivad samad reeglid, mis stipendiaatide endi ravikindlustuse puhul;
    • hüvitise taotlemiseks tuleb esitada dokument, mis tõendab välisriigis õpingute ajal ravikindlustuse puudumist ning kulu hüvitatakse arve, kindlustuspoliisi ning arve tasumist tõendava dokumendi alusel.
  • välislähetuse stipendium,  mida on võimalik taotleda ühel korral õpingute nominaalaja jooksul erialasel konverentsil osalemiseks;
    • see katab:
    • toetuse taotlemiseks tuleb esitada:
      • kulude hüvitamise avaldus;
      • juhendaja kinnituskiri konverentsil osalemise vajalikkuse kohta;
      • konverentsi toimumist tõendav päevakava või muu dokument (väljatrükk konverentsi veebilehest vms);
      • osavõtutasu arve ja tasumist tõendav dokument;
      • korraldaja poolt väljastatud kinnituskiri üritusel osalemise kohta.

Stipendiaadil on õigus saada samal ajal teisi stipendiume, kui nende kasutamine ei ole vastuolus käesoleva juhendi nõuetega ja saadav toetus ei tule Eesti riigieelarve (sh Euroopa Liidu struktuuritoetuste) vahenditest. Erandkorras on stipendiaatidel lubatud toetusega samaaegselt kasutada Kristjan Jaagu välislähetuse stipendiumi. Juhul kui täiendav stipendium ületab 50% käesoleva juhendi alusel makstud stipendiumi mahust, vähendatakse Kristjan Jaagu stipendiumi raames makstavat elamistoetust 300 euro võrra kuus teisi tingimusi ja nõudeid muutmata.

Täiskoormusega õppiva tudengi stipendiumi arvestamine

Doktorandile makstakse stipendiumi välisülikooli nominaalse õppeaja lõpuni välismaal viibimise perioodil, kuid mitte rohkem kui 48 kuud, magistrandile mitte rohkem kui 24 kuud. Eestis või mõnes muus välisriigis viibimise perioodid tuleb sihtasutusega eelnevalt kooskõlastada (va pühad ja vaheajad). Kui üliõpilane on stipendiumi saamise hetkeks õpinguid alustanud, rahastatakse ainult nominaalaja lõpuni jäänud perioodi.

Osakoormusega õppiva tudengi stipendiumi arvestamine

Doktorandile makstakse stipendiumi välisülikoolis osakoormusega õppivatele üliõpilastele kehtestatud nominaalkestuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 72 kuud, magistrandile mitte rohkem kui 36 kuud. Stipendiumi makstakse välismaal viibimise perioodil. Eestis või mõnes muus välisriigis viibimise perioodid tuleb sihtasutusega eelnevalt kooskõlastada (va pühad ja vaheajad). Kui üliõpilane on stipendiumi saamise hetkeks õpinguid välisülikoolis alustanud, toetatakse ainult nominaalaja lõpuni jäänud perioodi.

Näide. Kui osakoormusega doktorant taotleb stipendiumi 6 aastaks (72 kuuks) ning planeerib sel perioodil viibida 20 kuud välismaal ja 52 kuud Eestis, arvestatakse tema toetuse suurus järgmiselt:

  • doktorandil on õigus saada stipendiumi 48 tavapärase õppekuu ulatuses;
  • 20 välismaal viibitud kuu eest arvestatakse stipendium Lisas 1 toodud ühikuhinna alusel;
  • Eestis viibimise perioodil on doktorandil õigus saada stipendiumi järelejäänud 28 kuu ulatuses (48-20=28 kuud) ning Eesti ülikoolides õppivate doktorantide õppetoetuse määra järgi (hetkel 422 eurot kuus). Järelikult on doktorandil õigus saada stipendiumi kokku 10 737,16 eurot (28 x 422= 11816);
  • arvestuslik summa jaotatakse võrdsete osadena Eestis viibimise kuude peale, näites toodud doktorandi igakuine stipendium on 227,23 eurot (11816 eurot : 52 kuud = 227,23 eurot).

 

Eestis elamise perioodil on osakoormusega tudengi stipendium väiksem kui täiskoormusega Eesti ülikoolis õppival tudengil. Kui Eesti ülikoolis õppivatele doktorantidele kehtestatud doktoranditoetuse suurus muutub, korrigeeritakse vastavalt stipendiumi suurust.

Stipendiaadil on õigus saada maksimaalselt 4 sõidutoetust ühe õppeaasta kohta. Taotluses tuleb näidata, mitu sõidutoetust aastas vajatakse ja mille põhjal seda arvatakse. Stipendiaat saab lapsetoetust ainult välismaal õppimise perioodil.

Viimati uuendatud: 13.11.2017