Psühholingvist, kes uuris Kanadas eesti keelt

Kristjan Jaagu stipendiaat Kaidi Lõo kaitses 2017. aasta lõpus oma doktorikraadi Alberta ülikoolis Kanadas psühholingvistika valdkonnas ning jagas meiega oma kogemust.

"Psühholingvistika vastu tekkis mul huvi magistriõpingute ajal Sakasamaal Tübingenis sealses keelelaboris töötades. Keel on midagi meile nii omast, kuid niikaua kui midagi valesti ei lähe, ei mõtle me tavaliselt keele süsteemi seaduspärasustele. Mind paelus, et keel on miski mida on võimalik mõõta.

Kuna Eestis vastava eriala spetsialiste ei olnud, hakkasin otsima doktorantuuri astumise võimalusi välisülikoolidest. Alberta ülikooli kasuks otsustasin kahel põhjusel. Esiteks leidus mulle Kanadas sobiv juhendaja. Mul avanes võimalus õppida soome keeleteadlase käe all, kellel oli ekspertiis nii psühholingvistikas kui ka teadmised soome-ugri keelte eripärast. See oli mulle oluline, sest soovisin uurida just eesti keelt. Eesti keel on oma käänderohkuse ning ainulaadse häälduse tõttu keerulisem kui paljud teised maailma keeled ning seetõttu keele psühholoogia uurimiseks tänuväärne proovikivi. Teiseks põhjuseks oli soov saada pärast bakalaureuse läbimist Tartus ja magistrit Saksamaal ka Põhja-Ameerika ülikooli kogemust. Põhja-Ameerika ülikoolide eeliseks võrreldes Euroopa omadega on suurem mentorluse osakaal. See tähendab, et sul on tihe koostöö juhendajaga kogu doktoriprogrammi vältel. Ka on Põhja-Ameerika programmi kohustuslikuks osaks erialaste seminaridel osalemine, mille käigus on sul lisaks oma juhendajale võimalus õppida ka teistelt eriala ekspertidelt.

Minu doktoritöö uuris kuidas erinevas vanuses täiskasvanud emakeele rääkijad loevad ja räägivad eesti keele käändsõnu. Samal ajal kui katseisikud lugesid eesti keele sõnu, mõõtsin nende pilgu liikumist, silmade pupilli suurust ning reaktsiooniaega. Hiljem simuleerisin neid mõõtmisi arvutimudelitega. Sõnu, mis on enam kasutusel ning millel on rohkem sõpru ehk palju teisi sarnase tähendusega sõnu, loetakse kiiremini ja väiksema pingutusega. See tähendab neist on lihtsam aru saada. Samas avastasin ka erinevusi katseisikute vahel. Näiteks vanemad katseisikud, kellel oli olnud rohkem kogemusi nii oma emakeelega kui ka võõrkeeltega on aeglasemad lugejad, kuid samal ajal ka täpsemad. Minu tulemustes võib kasu olla ka nii keeleõppele kui kui ka keeletehnoloogiale. Kui teame paremini, kuidas meie mentaalne leksikon on üles ehitatud ning millised on individuaalsed erinevused, oskame keelt paremini nii keeleõppijale kui ka arvutile selgeks teha."