Õpirändesse panustamine on kasulik nii inimesele kui riigile

Autor: Margit Rammo, Euroguidance programmi juht

Koroonapandeemiast tuleneva majanduskriisi valguses on aktuaalseteks teemadeks tõusnud nii tööpuudus kui ka töörändega seonduv. Euroopa riigid on aastakümneid panustanud nii õpi- kui töörändesse, et tugevdada inimeste karjääriväljavaateid.

Kõige laiem eesmärk õpi- ja töörändesse panustamisel on suurendada riikidevahelist mõistmist, koostööd ning rahu kogu maailmas. Õpirännet soodustatakse eeskätt põhjusel, et õpirände kogemusega inimesed, eriti noored, on oluliselt parema kohanemisvõimega, julgemad ja kultuuridele avatumad ning nende eneseteostus ja -areng nii tööl kui eraelus on seega edukam. Paraku on koroonakriisi valguses teema tõstatunud valdavalt negatiivse nurga alt ja teenimatult jääb varju selle positiivne pool.

Õpiränne toetab mitmekülgset arengut

Paljud juhtivad arenguorganisatsioonid on oma uurimistöös keskendunud majanduse arenguks vajalike oskuste väljaselgitamisele. Enamus neist on jõudnud järeldusele, et suurim väljakutse on kiiresti muutuv, üha digitaliseeruv ühiskond. Ameerikas tegutseva rahvusvahelise hariduse instituudi uuringute kohaselt on välismaal õppimisel üldine positiivne mõju 21. sajandi oskuste arendamises, sh paindlikkus, kohanemisvõime, enesekindlus ja -teadlikkus, suhtlemine ning probleemide lahendamise oskus[1].

Mitmed Euroopa õpirände mõju-uuringud kinnitavad mitmekülgset kompetentside arengut nii noortel kui ka täiskasvanutel. Rahvusvaheline õpirände kogemus on mõjus teadmiste, kogemuste ja inspiratsiooniallikas, mis aitab inimestel kohaneda ja muudab nad tööturul konkurentsivõimelisemaks. Lisaks on rahvusvahelise kogemusega inimestel vähenenud pikaajalise töötuse risk, reeglina teenivad nad kõrgemat palka ja omavad oma tööelus suuremat vastutust kui need, kellel seda pole[2].

Mõni aasta tagasi viidi Soomes läbi uuring[3], mis keskendus tööandjatele, et selgitada välja kuivõrd nad värbamisel rahvusvahelise kogemuse kaudu omandatud oskusi ja teadmisi hindavad. Selgus, et kuigi tööandjad rahvusvahelist kogemust olulise värbamiskriteeriumina ei käsitle, hindavad nad siiski seeläbi arendatud teadmisi ja oskuseid. Kui keeleoskus, kultuuriteadmised ja sallivus olid eelnevalt teada, siis ilmnesid kolm uut nn varjatud, ent tööandjale olulist kompetentsi: produktiivsus, kohanemine ja uudishimu.

Õpiränne on kõigile

Juuni alguses toimus üle-euroopaline õpi- ja töörände ekspertide traditsiooniline konverents Learning by Leaving (õppimine lahkudes). Esmakordselt reflekteeriti arenguid virtuaalses keskkonnas, jagati põnevaid kogemusi, töömeetodeid ja loovaid lahendusi ning arutati, kuidas Euroopas inimeste vaba liikumist hõlbustada.

Seekord oli rändekonverentsi fookuses kaasamine. Kuidas saame toetada erivajadustega õppureid ja töötajaid, sealhulgas vähekindlustatud inimesi ja migrante? Kuivõrd piisavad on tänased teadmised ja vahendid või tuleb meil teha muudatusi, et rahvusvaheline õpi- ja tööränne oleks kõigile kättesaadav? Eesmärk on see teema asetada ka uue Erasmus+ programmiperioodi keskmesse.

Konverentsil pidas inspiratsioonikõne Euroopa Liidu noorte saadik Ali Mahlodji, kes tõi olulise mõttena välja, et „keegi ei ole süsteemiviga ja igal inimesel, sõltumata nende soost, nahavärvist, religioonist, päritolust, erivajadusest või seksuaalsest orientatsioonist, on õigus soovitud karjäärile.“ Ali rõhutas, kuidas talle on kasuks tulnud eeskätt uudishimu ja teistelt õppimine – nii teistelt inimestelt, aga ka teistest kultuuridest.

Viimase aja statistika näitab, kuidas koroonakriis mõjutas kõige enam just noori – kasvas tööpuudus[4], mis sotsiaalse tegurina mõjutab inimeste vaimset tervist. Eriolukord tõestas, et tänapäeva pidevalt muutuvas maailmas visataksegi meid n-ö pea ees vette ning edukalt saavad hakkama need, kes näevad väljakutsetes võimalusi ja tegutsevad efektiivselt. Õpiränne ei ole vaid seiklemine – see pakub rohkelt õpi- ja elukogemust, mille üks olulistest eesmärkidest on säilenõtkus ehk keerulistes olukordades kohanemine.

Mida toob rändajatele tulevik?

Keskkonna- ja kliimaküsimused on aktuaalsed kõikides valdkondades, sealhulgas ka õpi- ja töörändes. Euroopa õpirände programmide ettevalmistamisel on rohelise mõtteviis pakkunud palju kõneainet. Näiteks järgmisel aastal algava uue Erasmus+ programmiga plaanitakse suuremat kompensatsiooni ränduritele, kes kasutavad rohelisemat transporti (näiteks rongi).

Loomulikult peame vaba liikumise ja õpirände innustamisel arvestama pandeemiast tulenevate piirangutega. Näiteks on koroonakriis muutnud aktuaalsemaks ka kombineeritud rände (ingl k blended mobility), mis viib ühe osa õpi- ja töörändest internetti ning muudab oluliseks digitaalsed lahendused ja uute tehnoloogiate kasutamise. Nii kaugtöö kui distantsõpe on muutunud inspireerivaks reaalsuseks juba väga paljudele ja see toetab igati ennastjuhtiva inimese arengut.

Õpi- ja tööränne laiendab inimese valikuvõimalusi

Samas tuleb silmas pidada, et õpiränne saavutab parima mõju ainult siis kui see on hästi ette valmistatud, läbi viidud ja tulemused mõtestatud – siin on lai tööpõld nii haridusasutustel kui karjäärispetsialistidel, kes saavad julgustada inimesi kasutama rahvusvahelisi võimalusi oma teadmiste ja oskuste täiendamisel ning karjääri kujundamisel; abiks olla õpi- või töörände kavandamisel ning suunata usaldusväärsete infoallikate ja asutuste poole.

Õpi- ja tööränne laiendab inimese valikuvõimalusi oma karjääri kujundamiseks ning toetab eneseteostust. See aitab vabaneda stereotüüpidest ning maailma avaramalt vaadata. Mõju on veelgi mitmekihilisem – kasu saavad ka need organisatsioonid, kus rändekogemusega inimene töötab või töötama asub, ja ühiskond laiemalt. Näiteks hindavad õpetajad kõrgelt õpirände vahendusel saadud väärtuslikke meeskonnatöökogemusi ning õpirändes osalemine suurendas nende rahulolu kooli ja tööga. Enamik neist kasutavad õpirändes saadud uusi ideid oma igapäevatöös ning julgustavad ka oma kolleege neid rakendama[5].

Karjääriteenuste valdkond on ehe näide sellest, kuidas õpi- ja tööränne toimib ning miks see on vajalik erinevatel elualadel. Rahvusvaheline koostöö on paljudele ekspertidele võimalus oma igapäevatööd peegelda, uusi lahendusi leida ja veelgi professionaalsemaks areneda. See on lausa hädavajalik, et ebakindla tuleviku ja kiiresti muutuva keskkonnaga toime tulla ning toetada selles ka oma kliente.

Eestist osaleb Euroopa õpi- ja töörände võrgustikus sihtasutus Archimedese Euroguidance ja Eurodesk, sihtasutusest Kutsekoda Europass ning Eesti Töötukassast Eures. Rohkem informatsiooni konverentsist on leitav aadressilt www.learningbyleaving.eu.

Sihtasutus Archimedes on aastatel 2014–2020 andnud Erasmus+ hariduse valdkonna toetusel võimaluse ligikaudu 27 000 Eesti inimesele osaleda õpirändes, nende seas on kutseõppurid ja üliõpilased ning üld-, kutse, kõrg- või täiskasvanuhariduse töötajad.

Viimati uuendatud: 05.08.2020