Õpirännates õpib nii õppur, õpetaja kui koolijuht

15. oktoobril andis sihtasutus Archimedes Tartus toimunud kutsehariduse rahvusvahelistumise päeval üle 2019. aasta Erasmus+ kutsehariduse õpirände hartad. Tänavu pälvisid need Viljandi Kutseõppekeskus ning Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Õpirände harta tähendab suurt tunnustust koolidele, kus on oldud eriliselt edukad Erasmus+ õpirände korraldamises, samuti julgustab see neid edasi arendama oma rahvusvahelise koostöö strateegiaid. Kokku on Eestis harta omavaid koole nüüd 11. Vestlesime piduliku päeva puhul Viljandi Kutseõppekeskuse direktori Tarmo Loodusega õpirände olulisusest.

Õpiränne kui elukool

„Viljandi Kutseõppekeskuses arvame me väga üheselt, et noori ei tohi vati see kasvatada,“ selgitab Tarmo Loodus. „Neile tuleb tekitada olukordi, kus nad peavad iseennast tõestama, iseendaga hakkama saama. Esimest korda välismaale õpirändesse minemine on kindlasti üks katsumus, mille jooksul tuleb iseendaga toime tulla, reisida, uues kohas kohaneda, iseenda eest seista - see on üks osa elukoolitusest!“

Looduse sõnul on kutseõppekeskuse eesmärk jõuda kolme aasta pärast nii kaugele, et kõik nende lõpetajad põhikoolijärgses kutsekeskhariduses on vähemalt ühe korra olnud välismaal praktikal. „Lisaks Erasmusele ja teistele programmidele saadame ka oma kulude ja kirjadega noori välismaale, toetudes oma sõpruskoolide baasile. Näiteks on meil Turu ametikooliga juba aastakümneid väga head kontaktid olnud ning saadame sinna oma erivajadusega õpilasi, sest seal on just see pool hästi tugev.“

Õpiränne peab ulatuma ka juhtide tasandile

Looduse sõnul on õpiränne midagi, mis viib Eesti hariduse edulugu edasi. Lisaks õppijatele ja õpetajatele näeb Viljandi Kutseõppekeskuse direktor õpirände vajadust ka juhtide puhul. „Maailma nägemine ning silmaringi laiendamine on nii elementaarsed asjad, et iga koolijuht või juhtkond peaks viibima aeg-ajalt paar nädalat ise õpirändel, et näha, mis maailmas sünnib. Tuleb näha nii meist kehvemaid asju kui ka paremaid asju, tulla koju tagasi, teha omad järeldused ning püüda neid rakendada.“

Õpiränne vürtsitab õpet

Õpimeetodid on Looduse sõnul tänapäeval nii kirjuks läinud, et seda kõike kodus istudes või Internetist otsides hoomata ja rakendada ei ole mõistlik ega võimalik. „Kui me toome välismaalt õpetaja meile stažeerima, on maja elevust täis – uus olukord, võõras keel ning uued meetodid. See on nagu selline asi, mis paneb nii-öelda toidule soola juurde, muudab õppe maitsvamaks!“

Viljandi Kutseõppekeskuse sõnul võivad välislektorid innustada ka neid õpilasi, kes varem kahtlesid õpirändesse minemises. „Õpilastes motivatsiooni tekitamine on väga oluline põhjus, miks välisõpetajaid meile tuua. Kindlasti on oluline veel see, et välisõpetajaid muudavad õppe kvaliteeti. Meil on tihti väiksemad kutsekoolid, kus eriala kohta on üks või kaks õpetajat. Kui lisandub kolmas inimene välismaalt ning nad töötavad kolm-neli nädalat üheskoos ning müttavad õpetada, siis arvan, et minu kaks õpetajat arenevad selle aja jooksul pika sammuga edasi. Seega tõuseb kvaliteet, mida oma õpilastele ning hiljem nende läbi ka ettevõtjatele pakume.

Harta kui tunnustus

Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta tähendab Looduse sõnul ennekõike seda, et Viljandi Kutseõppekeskus on tunnustust väärinud.  „Ma usun, et tunnustus on väga tähtis, sest meie inimesed on teinud väga head tööd, me oleme õigel teel. Seda on hea tõdeda ja oma inimesi kiita!“

Sihtasutuse Archimedes juhatuse liige Hanno Tomberg annab Erasmus+ hartat üle Viljandi Kutseõppekeskuse direktorile Tarmo Loodusele / Foto: Morris Peedo