Kuidas teha EPALE külalistest EPALE residendid?

Oktoobrikuu esimesel nädalal toimus Varssavis EPALE üleeuroopaline konverents. Eelmisel aastal alguse saanud ettevõtmise idee on kaasata nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil tegutsevate täiskasvanuhariduse huvirühmade esindajaid tulevikuaruteludesse.

 

Eesmärgiks on mõtiskleda, kuidas muuta Euroopa täiskasvanuhariduse kogukonda ühendav EPALE veebikeskkond funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks. Konverentsil kinnitati, et sellest saab iga-aastane traditsiooniline üritus. Nii on loodud lisaks online kogukonnas tegutsemisele võimalus ka päriselus kohtumiseks ja seeläbi kahtlemata ka Euroopa täiskasvanuhariduse kogukonna tugevdamiseks.

Konverents tõi sel korral kokku üle 200 osaleja. Eestit esindasid Sihtasutusest Archimedes Kristiina Lutsar ja Elina Aslett, Eesti Töötukassast Margit Paakspuu, Haridus- ja Teadusministeeriumist Heleriin Jõesalu, Eesti Rahvaülikoolide Liidust Aksel Lõbu, koolitajate ja EPALE saadikutena Veronika Tuul ja Marin Johnson ning EPALE Eesti keskusest Georgi Skorobogatov.

Kõnekad arvud

Euroopa Komisjoni esindaja ettekandest kõlasid mitmed tähenduslikud numbrid. Näiteks saadi teada, et EPALE kogukond on lühikese ajaga kasvanud 56 750  registreeritud kasutajani (tänase seisuga 58 199 – toim). Sellele saab veel lisada ligikaudu 50 000 huvilist, kes loevad EPALE postitusi läbi sotsiaalmeedia.

Ühe noore portaali kohta on seda palju, kuid samal ajal tekib küsimus: kui suur – olenemata sellest, kas online või offline – on tegelikult Euroopa täiskasvanuhariduse kogukond? Kui palju täienduskoolituspakkujaid, koolitajaid, õppijaid, teadlasi, huvigruppide esindajaid võiks olla kasutajateks Eestis?

Fotol: Eesti EPALE saadik Marin Johnson paneelis “Keeping a finger on the pulse of adult learning – how can EPALE’s content stay relevant and engaging for its diverse community”. Autor: Peter Sadowski(link is external)

Püsikülastajad moodustavad vaid 10%

Registreeritute arv ei ole väike, kuid EPALE kasutajaskonna kirjeldamiseks on märkimisväärsed numbrid hoopis järgmised. Statistika näitab, et paraku vaid 30% lehekülastajatest naasevad portaali pärast esmakülastust ning püsikasutajaid on ligikaudu 10%.

Mõeldes EPALE-st kui täiskasvanuhariduse kogukonna tugevdajast, on selle idee ja siht palju sügavam, kui olla vaid online platvorm. Paratamatult tekib küsimus, kuidas mõjutada potentsiaalseid külalisi portaali tagasi tulema. Nagu meie EPALE saadik Marin Johnson konverentsi paneelis ka tabava mõttena õhku viskas ehk kuidas teha EPALE külalistest (visitors) EPALE residendid (residents)?

 

Kasufaktor ja selle takistused

SA Archimedese esindaja Elina Asletti kirjeldus konverentsil toimunud grupiarutelu juhtimisest näitab ilmekalt, kuidas Eesti kogukonnal on hoolimata väiksusest põhjust tunda uhkust senisaavutatu üle. Samas illustreerib see kogemus ka seda, kuivõrd erinevate takistustega riikide esindajad platvormi kasutamisel kokku puutuvad.

Elina kommenteeris arutelu järgmiselt: „Minu juhitud grupiarutelus, kus osalesid 15 riigi esindajad, kirjeldati oma kogemusi ja ka murekohti EPALE kasutamisega seoses, keskendudes eelkõige rahvusvahelisele tasandile. Meie kokkuvõtlikud seisukohad olid järgmised: keskkonna üheks kõige kasulikumaks küljeks on reaalne võimalus leida koostööpartnereid – seda nii partneriotsingu rubriigi abil kui tehes postitusi, mis tõmbavad ligi sarnaste huvidega partnereid. Teiseks, EPALEs on palju informatsiooni ühte kohta koondatud, sealjuures on kõige populaarsemad postitused, mis jagavad praktilisi nõuandeid või tutvustavad mõnda uut metoodikat.

Barjääridena EPALE kasutamisel nägi meie rahvusvaheline töögrupp järgnevat: keskkond ei ole veel piisavalt nähtav ja tuntud ning seal ei ole piisavalt originaalsisu. Näiteks Läti esindaja mainis, et inimesed, kes võiksid keskkonda kasutada ja sellest kasu saada, ei ole harilikult selle olemasolust üldse teadlikud ning et seal on väga vähe originaalpostitusi, mistõttu kasutavad potentsiaalsed EPALE lugejad pigem teisi veebilehti. Teisalt märkis Hollandi esindaja, et EPALE originaalsisu jagatakse edasi näiteks ka LinkedIni keskkonnas ning et enam-vähem pooled nende riigis tehtud postitused on ingliskeelsed.

Sisuloojad ei näe, kui palju kordi nende postitusi loetud on; EPALEsse tuleks sisu (nt partneriotsinguid) postitada pigem viitega mingile spetsiifilisele sihtgrupile, et see jõuaks kiiremini ja kindlamini tõeliste huvilisteni.

Peamise kitsaskohana nähti keelebarjääri ja leiti ühiselt, et on vajadus EPALEs postitatut rohkem tõlkida. Omapärase probleemina mainiti, et Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Türgi sisuloojad on sunnitud postitama Horvaatia EPALE lehel, kuna neil riikidel ei ole veel oma lehte.

Selle grupiarutelu valguses oli mul väga hea meel, et Eestil on olemas oma EPALE leht, kuhu on mugav teha eestikeelseid postitusi. Ka konverentsi ajal kirjutasid Eestist pärit osalejad aktiivselt arutlevaid kommentaare konverentsi ajaveebi – eesti keeles. Samuti tundsin rõõmu selle üle, et EPALE keskkonda on jõudnud üles esimesed eesti haridustöötajate poolt kirjutatud Erasmus+ õpirändeid kajastavad esseed tõlgituna inglise keelde, mille potentsiaalne lugejaskond ulatub nüüd niisiis kümnetesse tuhandetesse. Eesti on eesrindlik!“

Sisutarbijatest sisuloojateks

Kuidas võimestada täiskasvanuhariduse kogukonda nii, et EPALE veebikeskkond ei oleks vaid koht info ammutamiseks, vaid ka sisendi andmiseks ehk selle sisu loomiseks? Ikka eesmärgiga, et täiskasvanuharidusega seotud debatt nii kohalikul kui ka üleeuroopalisel tasandil oleks märgatud, sisuline ja mõjus.

Konverentsil toimusid mitmed arutelud, lisaks Elina juhitule, kus teemajuhid suunasid vältima üldistusi. EPALE keskkonda uudistades on kokkuvõtvalt lihtne tõdeda, et üldiselt aitab EPALE täiskasvanuhariduse valdkonnas edastada infot, jagada häid praktikaid, otsida projektipartnereid jne. Aga kuidas ikkagi täpselt? Kas ja kui palju kasutatakse selles keskkonnas loodud võimalusi? Kuidas saaksime neid veelgi paremini töösse rakendada täiskasvanuhariduse valdkonna arendamise eesmärgil?

Eesti esindajad konverentsil tegid sellekohase ajurünnakuga juba algust, vastates küsimusele: miks peaksime EPALEt kasutama? Nende mõtted leiab kommentaarina selle loo alt.

Konverents on järelvaadatav ning EPALE veebilehelt leiab ka ettekanded. Osalejad said konverentsilt kaasa ka kultuurisoovituse, mida edasi jagavad – uudista EPALE veebikeskkonna varamust, millega on täpsemalt tegu.

--

Blogipostituse kirjutamisse on panustanud kõik tekstis mainitud Eesti delegatsiooni liikmed. Originaaltekst asub siin.

Viimati uuendatud: 08.11.2019