Erasmus+ projektijuht: Kui ise ei oska, siis tee koostööd ja õpi neilt, kes oskavad!

Tartu Tervishoiu Kõrgkool alustas kuus aastat tagasi Erasmus+ projektiga „Tervishoiutöötajate koolitus rinnavähi varajase avastamise valdkonnas“, mille raames töötati välja multimeedia õppematerjalid rinnavähi radiograafiliste uuringute õpetamiseks nii tudengitele kui ka praktikutele. Projektijuht Tiina Kukkes on kõrgkoolis vanemlektor, kelle jaoks ei olnud tegu esimese projektijuhtimise kogemusega, kuid kogu kõrgkooli jaoks oli tegu esimese rahvusvahelise Erasmus+ strateegilise partnerluse projektiga, kus oldi juhtiv partner.

„Tegu on väga kitsa erialaga, kuivõrd radioloogiatehnikuid on Eestis mõnisada. Õppematerjalid töötati välja aga radiograafia nii-öelda alamerialale ehk mammograafiale, milles töötab mõnikümmend radioloogiatehnikut, kuid rahvatervise seisukohast on rinnavähk ja selle varajane avastamine mammograafia abil väga oluline. Radioloogiatehnikud on just need tehnilised töötajad, kes reaalselt uuringuid läbi viivad,“ selgitab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vanemlektor ja projektijuht Tiina Kukkes.

„Otsustasime kohe, et õppematerjalide välja töötamiseks koondame erinevate riikide ekspertteadmised. Üksinda oleks seda väga keeruline teha, sest kusagil ei ole nii palju selle kitsa valdkonna spetsialiste. Näitena võib tuua, et meie kõrgkoolis on selles valdkonnas üks osakoormusega õppejõud. Eestis tervikuna ei ole veel ühtegi magistri- või doktorikraadiga radioloogiatehnikut. Seda kõike arvesse võttes oligi ainuõige teha rahvusvahelist koostööd,“ selgitab vanemlektor Tiina Kukkes.

Erasmus+ strateegilise koostöö projektijuhi sõnul saab väga head koostööd teha partneritega, keda usaldatakse: „See projekt oli väga tugeva ekspertteadmisega ja kokku osales projektis neli valdkonnaspetsiifilist doktorikraadiga inimest üle Euroopa. Me tundsime kõiki partnereid varasemast ajast ning olime koostööd teinud. Teadsime, et nad on usaldusväärsed, tagavad kvaliteedi ning peavad kinni tähtaegadest. Partnerriikidest saab eraldi esile tõsta Soome osalust, sest kiirgusohutuse aspektist on tegu ühe suunanäitajaga Euroopas ning selles vaates oli sealt kaasatud ka kiirgusohutuskeskus.“

Rahastused ei tulnud esimeste kordadega

Projektijuht ning tervishoiu kõrgkooli vanemlektor Tiina Kukkes tunnistab, et projektile ei saadud rahastust esimese, ega ise teise korraga: „Muidugi olime mõlemad korrad õnnetud, kui taaskord rahastust ei saanud, kuid lõppkokkuvõttes tuli see projektile vaid kasuks. See sundis meid paremini läbi mõtlema oma tegevusi, eesmärke ning kogu seda projekti lahti kirjutust.“

Viimaks saadi projektiga nii edukalt hakkama, et otsustati rahastust taotleda jätkuprojektile „Valdkondadevaheline koostöö rinnavähi ravis“. „Uue projektiga mõtleme kogu aeg, mis olid meie eelmise projekti õppetunnid. Hetkel valmistame näiteks ette teist rahvusvahelist projektikohtumist. Kavandame õppematerjale ja mõtleme, milline oli tagasiside eelmise projekti õppematerjalidele; mis olid nõrgad kohad. Meil on näiteks plaan kutsuda koolitajad, et parandada just neid aspekte, mis olid möödunud korral nõrkused,“ teeb Tiina Kukkes kokkuvõtte eelmisest projektist kaasavõetud teadmistest. Möödunud aastal alanud jätkuprojektis ei ole vanemlektor Kukkes enam projektijuht, kuid on nõu ja jõuga kaasas.

Kui 2015. aastal alanud projekt keskendus rinnavähi varajase avastamisega seotud õppematerjalidele, siis jätkuprojekt keskendub rinnavähi ravile. „Kuna fookus on nüüd rinnavähipatsiendi raviteekonnal, on ka partnerid osaliselt teistsugused – sealhulgas erinevad haiglad, mis praktiliselt ravi läbi viivad. Praktiliste oskuste teave on meile hädavajalik, et eesmärgid saavutada,“ selgitab vanemlektor. Teist projekti on samuti pikalt planeeritud, sest ka sel korral ei tulnud rahastus esimese korraga. „Sellegipoolest julgustaksin ma kõiki mitte tegema ühekordseid üritusi, vaid nägema kaugemale ja planeerima jätkuprojekte.“

„See on täiesti normaalne, et pärast projekti lõpparuande esitamist on projektijuht veendunud, et ei juhi mitte kunagi enam ühtegi projekti, kuid õnneks meenuvad mõne aja möödudes pigem projekti positiivsed küljed ja toredad koostööpartnerid – nii võtsimegi ette uue projektitee,“ selgitab esimese projekti juht. „Seekord on nii mõned uued partnerid kui uus olukord maailmas – uue projektitaotluse ettevamistusega alustades ei olnud pandeemiat ning eks praegune olukord mõjutab kindlasti ka projekti. Isolatsioonis suhtlemine ja asjade väljatöötamine, kokkuleppimine ja nõupidamine on oluliselt keerulisem, võrreldes kontaktaruteludega. Projektijuhina näen, et rahvusvahelises projektis võtavad asjad niikuinii esialgu planeeritust rohkem aega, sest seisukohtade selgitamine on väga aeganõudev ning mitu korda tuleb üle selgitada,“ arutleb lektor.

Abi on alati olemas, kuid ei tohi karta abi küsida

2015. aasta projekt oli esimene rahvusvaheline Erasmus+ strateegilise partnerluse projekt, mida juhtis Tartu Tervishoiu Kõrgkool – varasemalt oli kool olnud vaid partneriks. „Kuna meie kool on suurte ülikoolidega võrreldes väike organisatsioon, siis ei olnud mul oma organisatsiooni sees mõnikord kelleltki nõu küsida, kuid siis aitas sihtasutuse Archimedes (uue nimega Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur) koordinaator mind. Kui ise ei oska, siis tee koostööd ja õpi neilt, kes oskavad! Erasmus+ on üks suurepärane võimalus oma ettevõtmisi ellu viia ja saada rahastust. Tõsi, see ei ole väga lihtne, ei maksa seda ette kujutada, aga see on teostatav. Ma ei tundnud, et oleksin projekti kirjutamisel või läbiviimisel üksinda – ei olnud siis, ei ole ka nüüd! Abi on alati olemas, kuid ei tohi karta abi küsida,“ on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vanemlektor optimistlik.

Tiina Kukkes julgustab erinevaid Erasmus+ võimalusi kasutama: „Kõik väliskontaktid ja välislähetused, ükskõik, mille raames nad toimuvad, kas projekti või mobiilsuse, on tõeliselt rikastavad. Kui me oleme Erasmusega käinud ka õppejõu mobiilsuse lähetustes, siis me läheme sinna väga eesmärgipäraselt. Näiteks radioloogiatehnikute koolitamine on Eestis toimunud 21 aastat, Soomes 50 aastat, Ühendkuningriigis veel kauem – järelikult oleme paljuski veel õpipoisi staatuses ja meil on kõikjalt midagi õppida. Enne iga välisreisi teeme endale põhjalikult selgeks sihtriigi ja külastatava kooli tugevused, millest meil oleks õppida. Me planeerime täpselt, mida me soovime näha, kellega soovime kohtuda ning reeglina on meile ka vastu tuldud. Õpime neilt, kes on jõudnud kaugemale!“