Aravete Keskkooli direktor Andy Tilk räägib värskes Sihtasutuse Archimedes aastaraamatus oma kogemusest Norra kolleegide juures.
Ta tõdeb, et tervislikud eluviisid koolis kipuvad takerduma liigsete hirmude taha.
Aravete Keskkool alustas 2014. aastal EMP/Norra stipendiumiprogrammi projektiga „Promoting Healthy Lifestyles in School“ koostööd Norra Lillehammer videregående skole’ga.
Projekti eesmärgiks oli eelkõige arendada kaasaegseid õppemeetodeid, kus õpetajad saavad integreerida erinevaid õppeaineid tervislike eluviiside propageerimiseks. Teoks said muu hulgas aktiivsed vahetunnid koos õue- ja sisemängudega, liikumist soosivad mobiilirakendused ja tervisliku koolitoidu juurutamine.
Kui Aravete õpetajad läks Lillehammeri kolleegidele külla, oli esmamuljeks ehmumine ja imestus, sest kooli õuel ilutsevate kõrgete kuuskede okstel ronisid... lapsed!
Kui eestlased uurisid norrakatelt, mis juhtub, kui mõni õpilane peaks alla kukkuma, vastati: „Sõltuvalt vigastuse raskusastmest kutsume vanemad või kiirabi“.
Teistpidi imestasid Eestit väisanud norrakad, et koolide ümbruses on kõik nii vaikne. „Kus on lapsed? Miks nad õues ei mängi? Teil on ümber koolide nii ilusad pargid-väljakud ja hingelistki pole näha!“
„Mulle meeldis Norra kolleegide öeldu, et sealne ühiskond on aru saanud sellest, et odavam on ravida ühte puu otsast kukkunud last kui pärast tervet põlvkonda. Meie oma projektiga oleme selle koha pealt juba natukene ees. Eesti ühiskond hoiab meil hetkel nii-öelda sabast kinni ja ei lase edasi,“ sõnas Aravete Keskkooli direktor Andy Tilk.
„Eestis minnakse tihtipeale õuetegevuste tagajärjel saadud vigastuste puhul meediasse, sildistatakse ja otsitakse süüdlast,“ lisas ta. Kurioosseks teeb asja see, et siseruumides (näiteks treppidel joostes) võib vigastuste saamise oht olla suurem kui õues mängides.
Projekti lõpuseminaril tõdeti, et õpilased ja õppejõud on praeguseks teostatud liigutama ahvatlevad võimalused ja mängud üllatavalt hästi omaks võtnud. „Nüüd ootame, millal ühiskond järgi jõuab,“ lausus Tilk.