7 müüti, mida Erasmuse-kogemuse puhul eeldatakse

Annela Hendrikson töötab täna Erasmuse programmi heaks ning aitab igal aastal kaasa sellele, et sajad inimesed saavad õppida ja töötada soovitud sihtkohas välismaal. Kui ta ise ülikooli ajal sõpradelt kuulis, et Erasmuse kogemus on midagi täiesti teistsugust ja elumuutvat, sai ta neilt inspiratsiooni ning suundus vahetusõppesse Itaaliasse, Triestesse. Tagantjärgi tunneb Annela, et võõrsil õpingutes omandatu on tähtis, ent veel palju olulisemana näeb ta kõike seda, mis justkui märkamatult sellega kaasnes. Tema kogemuse najal vaatleme mõnda levinud eelarvamust, mis välismaale õppima/tööle minemisega kaasneda võib.

 

  • Müüt 1: Üksinda on uues ja võõras riigis hirmus. „See minek tundus alguses tõesti hirmutav. Mäletan seda, kuidas istusin enne reisi koos mind saatma tulnud sõbranna ja pakitud kohvritega lennujaamas ja peas ketras ainult mõte, kui õudne see kõik on. Kartus kestis täpselt selle hetkeni, kui ma lennukist maha astusin. Siis lihtsalt ei jõua enam mõelda selle peale, sest on vaja keskenduda kõigele muule ja jõuda ühest punktist teise. Taipad järsku, et tegelikult oled sa oluliselt tugevam, kui enne arvasid ning saad hakkama ükskõik, millises situatsioonis. Mugavustsoonis ei kujuta neid asju ettegi, milleks sa tegelikult võimeline oled. Lisaks sellele on Erasmus tänaseks nii sisse töötatud skeem, et selle kaudu on kogu tugi olemas. Minu meelest on see kõige turvalisem variant, kuidas rahvusvahelist kogemust saada!“
  • Müüt 2: Erasmuslaseks sobivad ainult avatud suhtlejad. „Mina ise olen pigem tagasihoidlik ja introvertne inimene. Aga kui aus olla, siis see mitte ei hoidnud mind tagasi, vaid vastupidi - ma läksingi selle eesmärgiga, et end rohkem tundma õppida ja avada. See aasta Itaalias andis mulle väga palju julgust juurde, just selles osas, et võõrad inimesed ei hammusta.“

  • Müüt 3: Eestlasel on teise temperamendiga rahvuse hulgas keeruline „Muidugi on olemas kultuurilised erinevused, aga mina võtsin seda pigem huumoriga ja ma ei ütleks, et mul kultuurišokk tekkis. Mõned asjad toimivad teisiti kui meil ning seda on teinekord raske mõista, aga tihti just siis taipadki, et pole ainuõige see, kuidas Eestis olukordi lahendatakse. Maailm töötab ka siis, kui tegutsetakse teisiti. Eestit ikka reeglina teati ka, aga seda ma küll ei tundnud, et oleks eeldatud eestlaste kohta mingeid stereotüüpe. Üks asi, millega ma ehk silma paistsin, oli pikkus. Väga tihti küsiti, et kas te, eestlased, olete kõik nii pikad?“ (Annela on 182 cm pikk).

  • Müüt 4: Teise riigi toiduga on raske harjuda. „Itaalias olles sain kinnitust, kui palju mulle see kultuur ja inimesed ja toit meeldivad! See, kui kirglikult nad süüa teevad - seal on alati sees midagi, mis pole toiduaine – pühendumus sellele, mida parasjagu teed! Mina sain kaasa väga suure armastuse Itaalia köögi vastu.“

  • Müüt 5: Suhtlemine pere ja sõpradega katkeb. „Suhtlus muutub ehk mõneks ajaks veidi teistsuguseks, aga ikkagi säilib. Pere ja sõbrad käisid Triestes külas ning muul ajal suhtlesime Skype´is. Lisaks kirjutasin ka blogi, mis oli lähedastele suunatud, et nad minu tegemistega kursis saaks olla. Mõnes mõttes toob suurem vahemaa jällegi lähedust. Näiteks emaga ma ilmselt Eestis olles nii tihedasti ei helistanud. Eestisse jäänud sõpradega läks elu justkui samast punktist edasi, kui tagasi tulin. Ning uued sõbrad, kelle oled välismaal saanud jäävad kogu eluks.“

  • Müüt 6: Tööalaselt pole Erasmusest eriti kasu. „Erasmus andis kõvasti eneseusku – teadmist, et saad maailmas hakkama ja ujud igasugusest olukorrast välja. Kindlasti kasvatas see kogemus ka suhtlemisoskust. Eelkõige paraneb probleemidega tegelemise oskus. Tänasel töökohal näen, et tööandjad väga hindavad selliseid varjatud oskusi, aga inimesed ise ei oska tihti nendele tähelepanu pöörata. Üks asi on akadeemilised teadmised ning keeleoskus, aga veel olulisem on, kuidas sa isiksusena arened. Mina ei töötaks ilma Erasmuseta kindlasti selle koha peal, kus ma täna olen.“

  • Müüt 7: Kodumaal peab enne kõik paigas ja saavutatud/lahendatud olema, enne kui mujale elama asuda. „Mul oli tol hetkel päris keeruline Eestis, Erasmus oli omamoodi pääsetee ning andis mulle võimaluse puhtalt lehelt alustada. See aitas mind psühholoogiliselt väga palju, kuna olin ootusärevuses, ettevaatav ega tahtnud vanasse kinni jääda. Erasmuse kogemus annab võimaluse teha paus kõiges tuttavas ja panna ennast teise situatsiooni, et saada aru, kes sa oled ja mida sa elult tahad. Ma ei tea isegi, mis minust saanud oleks, kui ma ei oleks läinud, sest mulle oli see aeg Triestes täiesti elumuutev kogemus.“

Viimati uuendatud: 26.10.2018