Üleilmne õpiränne tudengitele

Erasmus+ üleilmse õpirändega  on üliõpilastel võimalik õppida oma kodukõrgkooli Erasmuse partnerkõrgkoolides peaaegu kõikides maailma riikides (v.a Andorra, Monaco, San Marino, Vatikan, Šveits, Bahrein, Kuveit, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid) ja käia praktikal.

Erasmus+ programmis võivad osaleda üliõpilased, kes on:

  • immatrikuleeritud Eesti kõrgkooli (sõltumata kodakondsusest ja elamisloast);
  • välisõpingutele eelnevalt läbinud vähemalt esimese õppeaasta oma kodukõrgkoolis (ehk alates II õppeaastast).

Kui kauaks on võimalik minna vahetuseks?

  • Välisõpingud võivad kesta minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud;
  • Üliõpilasel on võimalus Erasmus programmis osaleda igas kõrgharidusastmes mitme erineva kestusega perioodi jooksul kokku kuni 12 kuud:
    • Esimese kõrgharidusastme jooksul (bakalaureusetase või sellele vastav)
    • Teise kõrgharidusastme jooksul (magistritase või sellele vastav)
    • Kolmanda kõrgharidusastme jooksul (doktoritase või sellele vastav)
  • Arvesse võetakse ka LLP/Erasmuse programmiga juba läbitud välisõpingute ja/või –praktika periood.

Kas ja millises mahus tunnustatakse välisõpingute/-praktika perioodi?

Erasmuse üliõpilase õpinguid ja praktikat välisriigis, sealhulgas ka eksameid ning muid arvestuslikke töid, peab kodukõrgkool täies mahus tunnustama kohalike õpingutega võrdväärselt. Enne õppeperioodi algust välismaal peab üliõpilane koostama õppelepingu, mis tuleb kooskõlastada kõikide osapoolte vahel ning kinnitada üliõpilase, kodu- ja väliskõrgkooli poolt. Selline kokkulepe annab üliõpilasele kindluse, et tema õpingud välismaal on kooskõlas kodukõrgkooli nõuetega ning täielikult tunnustatud kodukõrgkooli õpingute osana.

Välisõpingutelt naasmisel peab üliõpilane esitama partnerkõrgkoolis läbitud õpingute kohta tõendi, õpingute väljavõtte ja vormikohase aruande kodukõrgkooli Erasmuse koordinaatorile.

Millised on keelenõuded?

Vahetusüliõpilane peab olema võimeline väliskõrgkooli õppetöös aktiivselt ning tulemuslikult osalema. Keelenõuete kohta uuri täpsemalt oma kodukõrgkooli Erasmuse koordinaatorilt.

Kui suur on stipendium?

Enne välisõpingutele/ -praktikale suundumist peab üliõpilane tõsiselt analüüsima oma rahalisi võimalusi (lisaks tavalistele igapäevastele elamiskuludele lisanduvad õpirändega kulud nagu kindlustus, elamisluba, transport jms). Elukallidus võib nii riigiti kui riigisiseselt oluliselt erineda.

Välismaal õppimisega seonduvate lisakulutuste katteks on üliõpilastel õigus taotleda stipendiumi.

Stipendium Eestist väljaminevale üliõpilasele on 650€ kuus, millele lisandub ühekordne reisitoetus sõltuvalt kõrgkoolide asukohtade vahemaast:

   Alates 100 kuni 499 km: 180 EUR osaleja kohta

   Alates 500 kuni 1999 km: 275 EUR osaleja kohta

   Alates 2000 kuni 2999 km: 360 EUR osaleja kohta

   Alates 3000 kuni 3999 km: 530 EUR osaleja kohta

   Alates 4000 kuni 7999 km: 820 EUR osaleja kohta

   8000 km või enam: 1100 EUR osaleja kohta

Erasmuse toetus ei kata kõiki välisõpingute seotud kulusid ning vajalik on kindlasti ka omafinantseerimine.

Välismaal viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke stipendiumeid, õppetoetusi ja -laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel. Üliõpilane võib välismaal õppimise ja praktika perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ning eraõiguslikest fondidest, ent ei või Erasmus stipendiaadina välismaal viibimise ajal kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat stipendiumi. Topeltfinantseerimise vältimiseks kehtib sama tingimus ka riikliku toetusprogrammi Dora+ alusel makstavate toetuste kohta.

Erasmuse programmis võib vahetusüliõpilase staatust ja privileege kasutades osaleda ka ilma stipendiumita.

Vastuvõttev kõrgkool ei tohi nõuda üliõpilaselt õppemaksu ega lisatasu registreerimise ja eksamite või labori ning raamatukogu kasutamise eest, küll aga võib üliõpilase kodukõrgkool küsida õppemaksu ka välismaal veedetud õppeperioodi vältel.

Kuidas stipendiumile kandideerida?

Stipendiumi eraldamise otsustab üliõpilase kodukõrgkool konkursi kaudu. Üleilmse õpirände stipendiumile kandideerimise eelduseks on see, et üliõpilase kodukõrgkool on konkreetse riigiga koostööks SA-lt Archimedes toetust taotlenud ning projekt on saanud heakskiidu. Seega konkreetsete võimaluste teadasaamiseks pöördu oma kodukõrgkooli Erasmuse koordinaatori poole.

Kes aitab taotlemisel? 
Igas osalemisõigusega Eesti kõrgkoolis on olemas Erasmuse programmi koordinaator ning suuremates ülikoolides on kontaktisikud olemas ka teaduskondades või osakondades. Koordinaator oskab kõige paremini aidata nii väliskõrgkooli valimisel kui ka taotluste, valikuprotseduuride, tähtaegade ning praktiliste küsimuste osas. Erasmuse programmis osalevate Eesti kõrgkoolide nimekiri koos vajalike kontaktandmetega.

Kui programmis osalemise soov on juba konkreetne, tasub alati üles otsida koolikaaslased, kes on juba Erasmuse programmiga tuttavad ja oskavad soovitusi anda. Erasmuse programmis osalenud tudengite kogemusi vahendab ka organisatsioon Erasmus Student Network, lühidalt ESN. Selle organisatsiooni osakonnad tegutsevad nii Eestis kui mujal Euroopas.

Viimati uuendatud: 18.09.2017