Strateegilise koostöö prioriteedid

Erasmus+ strateegilise koostöö projektide prioriteedid tulenevad  Euroopa Liidu hariduspoliitilistest eesmärkidest ning jagunevad kaheks: valdkondlikud ja horisontaalsed.

Toetuse saamiseks peab projekt olema seotud vähemalt ühe valdkondliku üld-, kutse-, kõrg- või täiskasvanuhariduse prioriteediga või vähemalt ühe horisontaalse prioriteediga. Prioriteetide valikul on oluline mõelda oma projekti idee, eesmärkide ja sihtgrupi peale ning selgelt põhjendada, kuidas projekt neid fookusteemasid toetab.

Lisainfo Erasmus+ programmijuhendist

Horisontaalsed prioriteedid

Põhioskuste ja valdkonnaüleste oskuste arendamine elukestvas õppes

Põhioskused ja valdkonnaülesed oskused on näiteks emakeeleoskus, võõrkeelteoskus, digioskused, matemaatikapädevus ning teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest. Lisaks õppimisoskus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja kultuuripädevus. Neid oskusi tuleb arendada selleks, et suurendada tööhõivet, tagada ühiskonna hariduslik ja isiksuse professionaalne areng. Toetatakse tegevusi, mille eesmärk on  levitada või luua keskkondi, kus hariduse, koolituse ja noorsootöö kvaliteedi ning asjakohasuse hindamise aluseks on võetud omandatud õpiväljundid.

Kaasav haridus: siin eelistatakse tegevusi, mis toetavad läbi uuenduslike ja omavahel integreeritud tegevuste võrdsust, kaasamist, mitmekesisust, soolist tasakaalu ja diskrimineerimise puudumist hariduses, koolituses ja noorsootöös.

Programm toetab tegevusi, mis:

  • edendavad sotsiaalse ja kodanikupädevuse, kultuuridevahelise pädevuse,  meediakirjaoskuse ja kriitilise mõtlemise arendamist; lisaks toetatakse tegevusi, mis on suunatud diskrimineerimise, kiusamise, rassismi, vägivaldsuse ja eraldatuse (segregatsiooni) vastu võitlemisele;
  • hõlmavad erivajadustega õppijate juurdepääsu soodustamist haridusvõimalustele, osaluse suurendamist õppes ning õpitulemuste parandamist, vähendades vahet nende poolt omandatud õpiväljundite kvaliteedis võrreldes tavaõppijaga

Avatud ja uuenduslik haridus digiajastul: eelistatakse tegevusi, mis aitavad kaasa avatud ja uuenduslike õpetamismeetodite kasutuselevõttu, sünergia toetamist hariduse, teaduse- ja arendustegevuses, õppematerjalide loomist, mis toetavad IKT vahendite efektiivset kasutamist hariduse valdkonna kõigil tasemetel ja noortevaldkonnas.

Haridustöötajate valiku, värbamise ja ametialase arengu toetamine: eelistatakse tegevusi, mis toetavad õpetamisega seotud elukutseks sobivaimate kandidaatide valikut ja värbamist, samuti tegevusi, mis toetavad kvaliteetset õpetamist, koolitamist ja noorsootöö tegemist. Samuti tegevusi, mis toetavad haridustöötajate (õpetajad, professorid, juhendajad, mentorid jne) ja noorsootöötajate jätkuvat ametialast arengut. Eriti juhul, kui haridustöötajad tegelevad koolist väljalangemisega, ebasoodsa taustaga õppijatega (näiteks sisserändajad), segaklasside või muu sega-õpikeskkonnaga, samuti ka töökohapõhise õppega.

Erinevate Euroopa Liidu ja riiklike oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamise süsteemide läbipaistvuse tagamine selleks, et hõlbustada õppimist, tööhõivet ja tööjõu liikuvust. Eelistatakse tegevusi, mis soodustavad üleminekuid erinevate haridustasemete ja -tüüpide vahel, hariduse ja töömaailma, aga ka erinevate töökohtade vahel. Toetatakse tegevusi ja teenuste loomist, mis on suunatud kvalifikatsioonide vastastikusele tunnustamisele ja  kvalifikatsioonide ning õpiväljundite läbipaistvuse ja võrreldavuse suurendamisele. Uuenduslike lahenduste pakkumine informaalsel ja mitteformaalsel teel omandatud õpiväljundite tunnustamiseks ja valideerimiseks* nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Jätkusuutlik investeerimine, tulemuslikkus ja tõhusus hariduses. See viitab tegevustele, mis toetavad Euroopa investeeringute kava tõhusat rakendamist. Samuti eelistatakse tegevusi, mis tagavad jätkusuutliku investeerimise kõigisse õppevormidesse, kaasates erasektorit.

* Valideerimine – menetlus, mille käigus volitatud asutus kinnitab, et inimene on saavutanud asjaomastele standarditele vastavad õpiväljundid, mille tulemusena antakse isikule osalist või täielikku kvalifikatsiooni tõendav tunnistus.

Üldhariduse valdkonna prioriteedid

Õpetamisega seotud ametite, sh õpetajate, koolijuhtide ja õpetajakoolitajate profiili tugevdamine. Eelistatakse tegevusi, mis toetavad järgmist: õpetajakutse maine kujundamine; valiku ja värbamisetegevuse parendamine; õpetajate formaalhariduse tugevdamine ja uute õpetajate sisseelamise toetamine; õpetajate toetamine mitmesuguste õppijate rühmadega töötamisel (sh sisserändaja taustaga õpilased) ja uuenduslike praktikate rakendamisel; hariduse juhtimise, sh koolijuhtide profiili ja rolli tugevdamine, jagatud juhtimise toetamine koolis. 

Õpilaste toetamine oskuste ja pädevuste omandamisel. Prioriteet on seotud õpilaste toimetulematusega sellistes põhioskustes nagu matemaatika, loodusteadused ja kirjaoskus. Lisaks eelistatakse tegevusi, mis toetavad ettevõtlushariduse edendamist; kriitilise mõtlemise soodustamist eeskätt loodusteaduste õpetamise kaudu keskkonna ja/või kultuuri kontekstis; tervikliku keele õpetamis- ja õppimiskäsitluse omaksvõtmist, tuginedes tänapäeva üha mitmekeelsemate klasside mitmekesisusele. 

Koolide toetamine varase koolist väljalangemise probleemiga tegelemisel. Kvaliteetse hariduse pakkumine, mis võimaldab edu saavutada kõikidel õpilastel (nii andekatel kui ka õpiraskustega lastel).  Sisserändaja taustaga laste haridustee toetmine, kuna neil võib esineda konkreetseid (nt keelelisi) probleeme.  Koostöö tugevdamine nii koolisiseselt kui ka perekondade ja teiste väliste sidusrühmade vahel. Eri haridustasemete vahel ülemineku parandamine. Koostööd ning holistilist õppimis- ja õpetamiskäsitust toetavate koolivõrgustike loomise toetamine. Hindamise ja hariduse kvaliteedi tagamise parandamine. 

Toetada jõupingutusi, mis suurendavad juurdepääsu taskukohasele ja kvaliteetsele alusharidusele ning lapsehoiule. Alushariduse ning lapsehoiusüsteemide ja -teenuste kvaliteedi parandamine selleks, et edendada laste eakohast arengut, saavutada paremaid õpitulemusi ja tagada kõigile hariduse omandamisel hea stardipositsioon. Eeskätt arendades edasi Euroopa Liidu alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistikku, tagades, et alushariduse hüved kanduvad edasi järgmistele üldhariduse tasanditele. Viia ellu projekte, milles töötatakse välja uued alushariduse ja lapsehoiuteenuste osutamise, juhtimise ning rahastamise mudelid.

Kutsehariduse valdkonna prioriteedid

Kutseõppe ja tööelu partnerluse edendamine selleks, et  soodustada töökohapõhist õpet kõigis selle vormides, pöörates erilist tähelepanu õpipoisikoolitusele, kaasates sotsiaalseid partnereid, ettevõtteid ning kutsekoolituse pakkujaid. Erilist tähelepanu pööratakse kohalikele ja regionaalsetele vajadustele, et jõuda rohujuuretasandil konkreetsete tulemuste ja mõjuni.

Tagasisidele ja tegelikele tulemustele põhinevate kutseõppe kvaliteeditagamise mehhanismide loomine ja arendamine kooskõlas EQUAVET ‘i soovitustega, tuginedes ka kutseõppeasutuste lõpetanute tööhõiveuuringutele.

Põhioskuste osakaalu jätkuv tugevdamine kutsehariduse ja koolituse õppekavades. Eelistatakse tegevusi, mis loovad tõhusamaid võimalusi nende oskuste omandamiseks või arendamiseks esmase kutseõppe ja täienduskoolituse kaudu, samuti meetodite loomist/arendamist täiendavalt omandatud põhioskuste õpiväljundite hindamiseks.

Täienduskoolituse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, Eelistatakse tegevusi, mis võimaldavad paremat ligipääsu koolitusele ja kvalifikatsioonide omandamisele täiendkoolituse kaudu, pidades eriti silmas madala kvalifikatsiooniga tööjõudu.  Eelistatakse ka tegevusi, mis parandavad täienduskoolituse kvaliteeti, soodustavad mitteformaalse ja informaalse õppimise kaudu omandatud oskuste tunnustamist, töötava elanikkonna töökohapõhist õpet ettevõtetes, efektiivsete karjäärinõustamise teenuste pakkumist, paindlikku üleminekut võimaldavate õppevormide kasutamist.

Efektiivse avatud ja uuendusliku õpikeskkonna loomine läbi kutseõpetajate ja –koolitajate ning mentorite  baas- ja täiendkoolituse nii kooli- kui töökeskkonnas, kasutades IKT vahendeid

Loe kindlasti lisa: http://ec.europa.eu/education/policy/vocational-policy_en


Kõrghariduse valdkonna prioriteedid

Kõrghariduse valdkonnas eelistatakse järgmisi tegevusi, mis on kooskõlas Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise ELi uuendatud tegevuskavas kindlaks tehtud probleemidega:

  • oskuste nappuse ja mittevastavuse kõrvaldamine järgmiste tegevuste abil:
    • a) tegevused identifitseerimaks neid teemasid, kus esineb oskuste nappus, ja parandada karjäärinõustamist;
    • b) kavandada ja arendada õppekavasid, mis oleksid vastavuses üliõpilaste õppevajadustega ning tööturu ja ühiskondlike vajadustega, sealhulgas avatud ja veebipõhiste, kombineeritud, tööpõhise, mitut teadusharu hõlmava õppe ning uute hindamismudelite parema kasutamise kaudu. Kõrgkoolide, kutseharidus- ja -koolitusorganisatsioonide ning tööandjate või sotsiaalsete ettevõtete vahelise koostöö tugevdamine päriselu probleemidega tegelemisel, näiteks edendades koostööd üliõpilaste, õpipoiste ja ettevõtete vahel seoses ettevõtlus- ja teadusharude üleste projektidega ning lihtsustades praktikareiside tegemist;
  • Eespool toodud prioriteeti silmas pidades uurida ning arendada kõrgkooli lõpetajate jälgimise süsteeme ning lõpetajate õpitulemusi käsitlevate võrreldavate andmete Euroopa piires kättesaadavuse uurimine/parandamine. Koolitusvõimaluste ja õpirände soodustamine õpetamise kvaliteedi parandamiseks, eriti digitehnoloogia kasutamise ja e-õppe pakkumise toetamine pedagoogika ning hindamismeetodite täiustamiseks; rahvusvaheliste õpetajakoolitusprogrammide loomine ja õpetajate koolituskeskuste vahelise koostöö tugevdamine;
  • Edendada ja premeerida tipptasemel õpetamise ja oskuste arendamist, kaasa arvatud riigi ja institutsioonide tasandil tõhusate ergutusmehhanismide ja inimressursi poliitika väljatöötamise kaudu, õppejõudude koolitamine uute ja uuenduslike pedagoogiliste lähenemisviiside osas, läheneda õppekavade koostamisele uuel moel ning jagada häid kogemusi koostööplatvormide kaudu;
  • ümbritsevate kogukondadega seotud kaasavate kõrgharidussüsteemide loomine järgmiste meetmete abil:
    • a) terviklike institutsiooniliste strateegiate väljatöötamine ja rakendamine kaasamise ja õpiedu saavutamiseks, alaesindatud ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdse juurdepääsu ning osalemise ja lõpetajate määra suurendamine, kaasa arvatud üliõpilaste sisseastumisele järgneva toetuse, suunamise, nõustamise ja juhendamise kaudu;
    • b) koolide, kutseharidus- ja -koolitusasutuste, uurimisinstituutide ning kõrgkoolide vaheliste sidemete parandamine mitut sektorit hõlmavate rahvusvaheliste õppepartnerluste kaudu;
    • c) paindlike ja moodulipõhiste (osaajaga, veebipõhiste või kombineeritud) kursuste väljatöötamine, katsetamine ja rakendamine, eriti selleks, et kohandada kursusi paremini küpsemas eas üliõpilaste ja alustavate teadlaste vajadustega;
    • d) üliõpilaste, teadlaste ja ülikoolide kodaniku- ja sotsiaalse vastutuse edendamine ning vabatahtliku ja kogukonnatöö tunnustamine akadeemilistes tulemustes (näiteks ECTSi punktide abil); 
  • tagada, et kõrgkoolid ja uurimisinstituudid aitaksid uuendustele kaasa järgmiste tegevuste abil:
    • a) töötada välja ja rakendada uuenduslikke ideid ja lähenemisviise, mis aitaksid rakendada loovust, ettevõtlikku mõtlemist ja ettevõtlusoskusi;
    • b) tagada, et haridus ja teadustöö üksteist toetaksid, kaasa arvatud partnerluste ning teadusharude vaheliste ja üleste lähenemisviiside kaudu ning kohalike ja piirkondlike kõrgkoolide ja uurimisinstituutide rolli tugevdamise kaudu;
    •  c) toetada viimaste teadusuuringutulemuste suunamist tagasi haridusse õpetamise sisendina ning bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilaste julgustamine haarama võimalustest, mis aitavad neil uurida tänapäevaseid teadusprobleeme ja arendada oma teadustööoskusi teadlaseks saamisel;
  • süsteemi tasandil rahastamise ja juhtimise tõhusate ja tulemuslike mudelite edendamine, hea õpetamise, uuenduste ja kogukonnale olulisuse premeerimine;
  • Edendada rahvusvahelistumist, tunnustamist ja liikuvust, toetades muutusi, mis on kooskõlas Bologna põhimõtete ja vahenditega. Erasmus+ õppelaenu tagamise rahastu õpirände rakendamiseks võidakse arvesse võtta ülikoolide, uurimisinstituutide, ülikoolivõrkude ning võimalike era- ja mittetulundussektori osalejate koostööprojekte.
  • ELi üliõpilaspileti juurutamise toetamine, et lihtsustada ja hõlbustada üliõpilaste õpirännet Euroopas, vähendades oluliselt halduskoormust, pidades silmas aega, kulusid ja jõupingutust, mis on seotud füüsilise registreerimisega; tagada üliõpilaste andmete turvaline edastamine kõrgkoolide vahel, alates üliõpilaste valikust kuni nende ECTSi ainepunktide tunnustamiseni, järgies sealjuures täiel määral isikuandmete kaitse nõudeid.


Täiskasvanuhariduse valdkondkonna prioriteedid

Madala haridustasemega täiskasvanute põhioskuste arendamine ja kõrgema haridustaseme omandamine. Eelistatakse selliste tegevuste kavandamist ja ellu viimist, mis toetaksid täiskasvanute funktsionaalse kirjaoskuse, arvutamisoskuse ja digitaaloskuste* omandamist ja arendamist. Soositud on ka tegevused, mis aitaksid tunnustada informaalse ja mitteformaalse õppimise käigus omandatud oskuseid. Peamise sihtgrupina täiskasvanute seas mõeldakse siin neid, kelle jaoks need oskused ja pädevused ei ole praegu hästi tagatud, eelkõige madala haridustasemega ja eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanud.** Lisaks on eelistatud kõik tegevused, mis toetaksid selle sihtgrupi seas kõrgema haridustaseme omandamist.

Väheste oskustega täiskasvanute innustamine põhioskusi arendama ja kõrgemat haridustaset omandama. Eelistatakse tegevusi, mis innustaksid väheste oskuste või madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid oma funktsionaalset kirja- ja arvutamisoskust ja digitaaloskusi arendama ja ajakohastama. Lisaks innustaksid neid kõrgema haridustaseme omandamise poole püüdlema. Siin mõeldakse ka näiteks erinevaid teavituse-, motiveerimise- ja juhendamise tegevusi, mis kasvataksid madala haridustasemega täiskasvanute huvi ja nõudlust nii põhioskuste- kui kõrgema haridustaseme omandamise vastu.

Koolitaja professionaalsete oskuste arendamine. Täiskasvanute koolitajate ja teiste täiskasvanuhariduse töötajate pädevuste laiendamine ja arendamine, eriti mis puudutab kirja-, arvutamis- ja digitaaloskuste* tulemuslikumat õpetamist väheste oskuste ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutele. Eriti soositud on sealjuures IKT (informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia) senisest tõhusam kasutamine õppetöös.

Loe kindlasti lisa: http://ec.europa.eu/education/policy/adult-learning_en

*Funktsionaalne lugemisoskus (literacy) on oskus mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste ning tegeleda nendega selleks, et ühiskonnas edukalt toimida, saavutada oma eesmärke ning arendada oma teadmisi ja võimeid. Matemaatiline kirjaoskus (numeracy) on oskus hankida, kasutada, tõlgendada ning edastada matemaatilist teavet ja matemaatilisi ideid selleks, et tegeleda ning tulla toime elus ettetulevate matemaatilisi teadmisi nõudvate olukordadega. Digitaaloskus (digital literacy) on oskus kasutada digitaalset tehnoloogiat, kommunikatsioonivahendeid ja arvutivõrgustikke selleks, et hankida ja hinnata infot, suhelda ja täita praktilisi ülesandeid.

**Erialase hariduseta inimeste hulka arvestatakse kõik, kes ei oma kutseharidust või kõrgharidust. 

Viimati uuendatud: 15.11.2018