Stipendiumi suurus

Alljärgnev info kehtib 2020.aastal ja hiljem õpinguid alustanud stipendiaatidele. Enne 2020.aastat rahastatud stipendiaatide stipendiumi suuruse arvestamine võib erineda allpool toodud informatsioonist. Küsimuste korral palume stipendiaatidel pöörduda programmi spetsialisti poole.

Stipendiumi suuruse arvutamisel kasutatakse ühikuhindu, mis on kinnitatud haridus- ja  teadusministri käskkirjaga.

Täis- ja osaajaga õppivatel stipendiaatidel kasutatakse stipendiumi summa arvestamisel erinevaid metoodikaid.

 Stipendiumi alla kuulub: 

  • stipendiumi elamiskulu osa (ehk fikseeritud summa iga päeva kohta), mida makstakse  õppeasutuse asukohariigi määra järgi.
    • Eestis või mõnes muus välisriigis viibimise perioodid tuleb sihtasutusega eelnevalt kooskõlastada (va pühad ja vaheajad);
    • kui stipendiaat viibib aktiivse õppetöö perioodil Eestis makstakse talle selle perioodi eest stipendiumi Eesti ülikoolides õppivate üliõpilastega samas määras (doktorandile 660 eurot kuus ja magistrandile 350 eurot kuus);
    • stipendiumi elamiskulu osast tuleks katta kõik välismaal õppimisega seonduvad lisakulutused (sh majutus, õppematerjalid, kohalik transport jmt);
    • täiskoormusel ja nominaalajaga lõpetamise graafikus õppiva doktorandi stipendiumi elamiskulu osa tõuseb alates kolmandast stipendiumiaastast 20% võrra.
  • stipendiumi sõidukulu osa (ehk fikseeritud summa edasi-tagasi reisi kohta), mida on võimalik taotleda üldjuhul ainult reisideks Eesti ja õppekoha vahel. Põhjendatud juhul ja kokkuleppel sihtasutusega võib reis toimuda õppekoha ja muu sihtkoha vahel.  
    • täiskoormusega õppivale stipendiaadile makstakse stipendiumi sõidukulude osa kaheks reisiks Eesti ja õppekoha vahel õppeaastas;
    • stipendiumi sõidukulu fikseeritud ühikuhind sisaldab kõiki reisimisega seotud kulusid, sealhulgas transporti lennujaama ja lennujaamast sihtkohta. Eraldi viisakulusid ei hüvitata;
    • sõidu alguse ja lõppkohaks arvestatakse stipendiumi määramisel sama linn. Ainult ühel suunal reisimiseks ei ole võimalik stipendiumi saada;
    • stipendiumi sõidukulu osa  suurus  sõltub  lähte ja   sihtkoha   vahelisest    distantsist.   Distantsi arvestamisel  kasutatakse  Euroopa  Komisjoni  veebipõhist  kalkulaatorit: http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/distance-calculator_en
    • Kui lähte- ja sihtkoha vaheline distants on kuni 99,99 km (kaasa arvatud), hüvitatakse kulud kuludokumentide põhiselt kuni 180 euro ulatuses;
    • Kui lähte- ja sihtkoha vaheline distants on 100,00 km või enam, arvestatakse stipendiumi sõidukulu osa kulud fikseeritud ühikuhinna aluse vastavalt tabelile.
  • õppekulude (õppemaks või uurimistöö läbiviimiseks vajalikud vältimatud kulud, mida on võimalik ette näha) hüvitus, mida on võimalik taotleda vaid siis, kui välisülikoolis ei ole võimalik tasuta õppida;
    • taotletava õppekulu suurus märgitakse taotlusvormis ning kulude hüvitamise, sh osalise hüvitamise või mittehüvitamise, ning hüvitatava kulu suuruse otsustab Kristjan Jaagu nõukogu (võrdsete taotluste korral võib Kristjan Jaagu nõukogu  eelistada kandidaate, kellel õppekulud puuduvad või on väiksemad);
    • õppekulu katmise ülempiiriks on üldjuhul 10 000 eurot aastas.
  • lapsetoetus 200 eurot lapse kohta kuus, mida makstakse alaealisi lapsi kasvatavale stipendiaadile õppe nominaalaja kestel (taotlemiseks tuleb lapse sünnitunnistuse koopia esitada enne stipendiumilepingu sõlmimist, õpingute ajal sündinud lapse sünnitunnistuse koopia tuleb saata sihtasutusele esimesel võimalusel);
    • lapsetoetust makstakse täiskoormusega õppivale stipendiaadile 12 kuul aastas olenemata sellest, kas laps viibib välismaal või Eestis ning osakoormusel õppivale stipendiaadile makstakse lapsetoetust vaid välismaal viibimise perioodil;
    • lapsetoetust ei maksta tagasiulatuvalt, vaid alates sünnitunnistuse esitamise kuupäevale järgnevast kuust.
  • stipendiaadiga kaasas olevate alaealiste laste sõidukulu hüvitatakse kuni kahe edasi-tagasi reisi eest aastas lapse kohta. Laste reisi toimumist tuleb tõendada.
  • laste reiside kulu hüvitatakse stipendiumi sõidukulu osa määras suurendades lastega reisiva stipendiaadi stipendiumi laste sõidukulu võrra;
  • hüvitise taotlemiseks on vajalik eelnev kokkulepe sihtasutusega.
  • vajaduspõhine ravikindlustuse kulude hüvitus 
    • hüvitus on stipendiaatidele, kes õpivad täis- või osakoormusega riigis, kus õppimine ei taga õpingute ajaks automaatset ravikindlustust ning kellele Eesti Haigekassa kindlustus antud välisriigile ei laiene;
    • hüvitist saab taotleda samade ravikindlustuskulude katmiseks, mida katab Eesti Haigekassa kindlustus Eestis õppivatel stipendiaatidele;
    • ravikindlustusele lisanduvaid kindlustusi (sh reisikindlustus, hambaravikindlustus vms) ei hüvitata;
    • ravikindlustust ei hüvitata kui stipendiaat õpib Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuses, tal on ligipääs arstiabile Euroopa ravikindlustuskaardi alusel ning ta on ennast Haigekassas nõuetekohaselt registreerinud kui välisriigis õppiv üliõpilane (Euroopa Liidu sisene ravikindlustuse ei ole tagatud automaatselt, vaid seda tuleb stipendiaadil Haigekassast taotleda);
    • 2012. aastal ja hiljem alustanud stipendiaatidel on võimalik taotleda ka oma alaealise lapse ravikindlustuse kulude hüvitamist juhul, kui laps elab koos vanemaga välismaal ja välisriik ei kata lapse ravikindlustust (kehtivad samad reeglid, mis stipendiaatide endi ravikindlustuse puhul);
    • hüvitise taotlemiseks tuleb esitada dokument, mis tõendab välisriigis õpingute ajal ravikindlustuse puudumist ning kulu hüvitatakse arve, kindlustuspoliisi ning arve tasumist tõendava dokumendi alusel.
  • välislähetuse stipendium,  mida on võimalik kasutada ühel korral õpingute nominaalaja jooksul erialasel konverentsil, koolitusel, seminaril vm osalemiseks;
    • stipendiumi suurus arvutatakse päevaraha riikliku alammäära ning sõidukulu ja majutuskulu ühikuhindade alusel;
    • üritusel osalemise tasu kaetakse kulupõhiselt (varase registreerimistasu ulatuses);
    • stipendiumi majutuskulu osa ja päevaraha arvestatakse välismaal toimuva ürituse perioodil ning põhjendatud juhul üks öö enne ja üks öö pärast üritust;
    • ühe välislähetuse eest makstav kogustipendium on maksimaalselt 2000 eurot;
    • stipendiumi saamiseks tuleb esitada:
      • kulude hüvitamise avaldus;
      • juhendaja kinnituskiri konverentsil osalemise vajalikkuse kohta;
      • konverentsi toimumist tõendav päevakava või muu dokument (väljatrükk konverentsi veebilehest vms);
      • osavõtutasu arve ja tasumist tõendav dokument;
      • korraldaja poolt väljastatud kinnituskiri üritusel osalemise kohta.

Stipendiaadil on õigus saada samal ajal teisi stipendiume, kui nende kasutamine ei ole vastuolus käesoleva juhendi nõuetega ja saadav toetus ei tule Eesti riigieelarve (sh Euroopa Liidu struktuuritoetuste) vahenditest. Erandkorras on stipendiaatidel lubatud stipendiumiga samaaegselt kasutada Kristjan Jaagu välislähetuse stipendiumi. Juhul kui täiendav stipendium ületab 50% käesoleva juhendi alusel makstud stipendiumi mahust, vähendatakse Kristjan Jaagu stipendiumi raames makstavat stipendiumi elamiskulu osa 300 euro võrra kuus teisi tingimusi ja nõudeid muutmata.

Täiskoormusega õppiva tudengi stipendiumi arvestamine

Doktorandile makstakse stipendiumi välisülikooli nominaalse õppeaja lõpuni välismaal viibimise perioodil, kuid mitte rohkem kui 48 kuud, magistrandile mitte rohkem kui 24 kuud. Eestis või mõnes muus välisriigis viibimise perioodid tuleb sihtasutusega eelnevalt kooskõlastada (va pühad ja vaheajad). Kui üliõpilane on stipendiumi saamise hetkeks õpinguid alustanud, rahastatakse ainult nominaalaja lõpuni jäänud perioodi.

Osakoormusega õppiva tudengi stipendiumi arvestamine

Stipendiumi makstakse väliskõrgkoolis kehtestatud nominaalkestuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 72 kuu ulatuses doktoriõppes ja 36 kuu ulatuses magistriõppes. Kui stipendiaat on stipendiumi määramise ajal juba õpinguid alustanud, rahastatakse ainult nominaalaja lõpuni jäänud perioodi.

Välismaal viibimise perioodil arvestatakse stipendiumisumma täiskoormusega stipendiaatidega samadel alustel.  Eestis elamise perioodil makstava stipendiumi suurus oleneb õpingute kestusest ja see arvestatakse stipendiumi eraldamise otsuse tegemise hetkel proportsioonis  maksimaalse võimaliku perioodiga antud õppeastmel. Täiskoormusega õppeperioodi eest makstava stipendiumi kogusumma jagatakse osakoormusega õppe maksimaalsesse perioodi jäävate kuude arvuga. 

Eestis elamise perioodil on osakoormusega tudengi stipendium väiksem kui täiskoormusega Eesti ülikoolis õppival tudengil. Kui Eesti ülikoolis õppivatele doktorantidele kehtestatud doktoranditoetuse suurus muutub, korrigeeritakse vastavalt stipendiumi suurust.

Osakoormusega stipendiaat võib saada maksimaalselt 4 stipendiumi sõidukulu osa ühe õppeaasta kohta. Taotluses tuleb näidata, mitu edasi-tagasi reisi aastas vajatakse ja mille põhjal seda eeldatakse.

Osakoormusega stipendiaat saab taotleda täiendavat lapsetoetust ning laste sõidukulu ja ravikindlustuse hüvitist ainult välismaal õppimise perioodil.

 

Viimati uuendatud: 25.02.2020