Euroopa-sisene õpiränne tudengile

Erasmus+ programmiga on üliõpilastel võimalik minna õppima oma kodukõrgkooli Erasmuse partnerkõrgkoolidesse ja käia praktikal. Üliõpilase praktikabaasiks võib olla mistahes välisettevõte või -organisatsioon (sh kõrgkool), mille tegevusala ja profiil sobivad konkreetse üliõpilase praktikale seatud nõuetega. Praktikabaasiks ei saa olla Euroopa Liidu institutsioonid ja Euroopa Liidu programme menetlevad organisatsioonid. Kõrgkooli äsja lõpetanutele pakub programm võimalust 12 kuu jooksul pärast lõpetamist läbida praktika välismaal.

Üliõpilasel on võimalik osaleda ka nn kombineeritud õpirändes (õpingud ja praktika). Sellisel juhul on praktika vastuvõtva kõrgkooli poolt vahendatud.

Erasmus+ programmis võivad osaleda üliõpilased, kes on:

  • immatrikuleeritud Eesti kõrgkooli (sõltumata kodakondsusest ja elamisloast);
  • välisõpingutele eelnevalt läbinud vähemalt esimese õppeaasta oma kodukõrgkoolis (ehk alates II õppeaastast).

Välispraktikale võivad suunduda üliõpilased juba I õppeaastal. Kõrgkooli äsja lõpetanutele pakub programm võimalust 12 kuu jooksul pärast lõpetamist läbida praktika välismaa. 

 

Millal ja kui kauaks on võimalik minna õppima/praktikale?

  • Välisõpingud ja kombineeritud õpiränne võivad kesta minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.
  • Välispraktika võib kesta minimaalselt 2 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.
  • Ühe õppeaasta kestus programmis jääb ajavahemikku 1. juunist kuni 30. septembrini järgneval aastal.
  • Üliõpilasel on võimalus Erasmuses osaleda igas kõrgharidusastmes mitme erineva kestusega perioodi jooksul kokku kuni 12 kuud (lähtudes eeltoodud perioodi kestuse miinimumnõuetest):
    • Esimese kõrgharidusastme jooksul (bakalaureusetase või sellele vastav)
    • Teise kõrgharidusastme jooksul (magistritase või sellele vastav)
    • Kolmanda kõrgharidusastme jooksul (doktoritase või sellele vastav).
  • LLP/Erasmuse programmiga juba läbitud välisõpingute ja/või -praktika periood arvestatakse Erasmus+ programmis maha vastaval kõrgharidusastmel.

 

Kas ja millises mahus tunnustatakse välisõpingute/-praktika perioodi?

Erasmuse üliõpilase õpinguid ja praktikat välisriigis, sealhulgas ka eksameid ning muid arvestuslikke töid, peab kodukõrgkool täies mahus tunnustama kohalike õpingutega võrdväärselt. Enne õppe- või praktikaperioodi algust välismaal peab üliõpilane koostama õpingu- või praktikalepingu, mis tuleb kooskõlastada kõikide osapoolte vahel ning kinnitada üliõpilase, kodu- ja väliskõrgkooli poolt. Selline kokkulepe annab üliõpilasele kindluse, et tema õpingud/ praktika välismaal on kooskõlas kodukõrgkooli nõuetega ning täielikult tunnustatud kodukõrgkooli õpingute osana.

Välisõpingutelt/-praktikalt naasmisel peab üliõpilane esitama partnerkõrgkoolis läbitud õpingute/praktika kohta tõendi, õpingute väljavõtte ja vormikohase aruande kodukõrgkooli Erasmuse koordinaatorile.

 

Millised on keelenõuded?

Vahetusüliõpilane peab olema võimeline väliskõrgkooli õppetöös ja/või praktikal aktiivselt ning tulemuslikult osalema. Seetõttu on Erasmuse õpirändes osalejale kohustuslikud on-line keeletestid nii enne kui ka pärast välisõpingute/-praktika perioodi (juhul kui vastuvõtva kõrgkooli õppekeeleks või praktika töökeeleks on inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hispaania, hollandi, tšehhi, taani, kreeka, poola, portugali, rootsi, bulgaaria, soome, ungari, horvaatia, rumeenia või slovaki keel.  Kui üliõpilase keeleoskus jääb alla soovitatud taset, on kodukõrgkooli vahendusel võimalik pakkuda üliõpilasele on-line keelekursust ühes eelmainitud keeles (kestus 2-12 kuud).

 

Kui suured on kulud?

Enne välisõpingutele/ -praktikale suundumist peab üliõpilane tõsiselt analüüsima oma rahalisi võimalusi (lisaks tavalistele igapäevastele elamiskuludele kindlustus, elamisluba, transport jms). Elukallidus võib nii riigiti kui riigisiseselt oluliselt erineda.

Üliõpilastel on õigus taotleda stipendiumi, mis aitab katta välismaal õppimise ja praktika läbimisega seonduvaid lisakulutusi. Erasmuse toetus ei kata kõiki välisõpingute ja/või –praktikaga seotud kulusid ning vajalik on kindlasti ka omafinantseerimine. Välismaal viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke stipendiumeid, õppetoetusi ja -laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel. Üliõpilane võib välismaal õppimise ja praktika perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ning eraõiguslikest fondidest, ent ei või Erasmus stipendiaadina välismaal viibimise ajal kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat stipendiumi. Topeltfinantseerimise vältimiseks kehtib sama tingimus ka riikliku toetusprogrammi Dora+ alusel makstavate toetuste kohta.

Stipendiumi eraldamise otsustab üliõpilase kodukõrgkool. Hariduse rahvusvahelistumise agentuuri kõrgkoolidele eraldatavate toetuste hulk ja suurus sõltuvad kõrgkoolide senisest aktiivsusest, nende rahvusvahelise koostöö suundade kokkulangevusest programmi prioriteetidega ning Erasmus+ programmi eelarvest. Erasmuse programmis võib vahetusüliõpilase staatust ja privileege kasutades, osaleda ka ilma stipendiumita.

Vastuvõttev kõrgkool ei tohi nõuda üliõpilaselt õppemaksu ega lisatasu registreerimise ja eksamite või labori ning raamatukogu kasutamise eest, küll aga võib üliõpilase kodukõrgkool küsida õppemaksu ka välismaal veedetud õppe- ja/või praktikaperioodi vältel.

 

Kes aitab taotlemisel?

Igas osalemisõigusega Eesti kõrgkoolis on olemas Erasmuse programmi koordinaator, suuremates ülikoolides on kontaktisikud olemas ka teaduskondades või osakondades. Koordinaator oskab kõige paremini aidata nii väliskõrgkooli valimisel kui ka taotluste, valikuprotseduuride, tähtaegade ning praktiliste küsimuste osas. Erasmuse programmis osalevate Eesti kõrgkoolide nimekiri koos vajalike kontaktandmetega.

Kui programmis osalemise soov on juba konkreetne, tasub alati üles otsida koolikaaslased, kes on juba Erasmuse programmiga tuttavad ja oskavad soovitusi anda. Erasmuse programmis osalenud tudengite kogemusi vahendab ka organisatsioon Erasmus Student Network, lühidalt ESN. Selle organisatsiooni osakonnad tegutsevad nii Eestis kui mujal Euroopas.

 
Viimati uuendatud: 09.11.2017