Erasmus+ ja Nordplus programmides osalemise huvi on Eestis jätkuvalt kõrge

1. veebruari tähtajaks laekunud üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse õpirände projektide arv ja maht tõendab neis valdkondades tegutsejate jätkuvat suurt huvi Erasmus+ programmi vastu.

Kolme valdkonna peale laekus kokku 83 taotlust kogusummas 4 284 679 eurot. Kõige suurem arv taotlusi (49) esitati üldhariduse valdkonnas, kus taotletav toetus on üle 1 miljoni. Taotluste arvu poolest järgmine, aga taotletava toetuse osas suurim on kutseharidus, kus 26 esitatud taotlust sisaldavad 3 miljoni väärtuses õpirändetegevusi. Täiskasvanuhariduse valdkonnas esitati 8 õpirändeprojekti taotlust kogusummas 180 586 eurot. Tulemused kõrghariduses selguvad peagi.

Vastavalt programmi reeglitele toimub edasi taotluste tehniline kontroll ja kvaliteedihindamine. 2018 taotlusvoorus jagatav toetus on esialgsete eelarveprognooside kohaselt üldhariduses 587 061 eurot, kutsehariduses 2 974 272 eurot ja täiskasvanuhariduses 87 159 eurot.

Erasmus+ taotlusvooru tulemused selguvad maikuu keskpaiku.

Uuenenud Nordplus programmi taotlusvoorus esitati ühtekokku 565 taotlust, mida on 17 võrra vähem kui eelmisel aastal. Eestist pürib koordinaatoriks 41 asutust, mida on 2 võrra rohkem kui mullu.

Enim taotlusi laekus traditsiooniliselt kõrgharidusprogrammi raames – 234 (Eestist 13), järgnes juuniorprogramm 173 taotlusega (Eestist 11). Mõlemas alaprogrammis toimus eelmise aastaga võrreldesväike langus. Täiskasvanuhariduse vallas aga oli täheldatav taotluste arvu suurenemine – kokku esitati 92 taotlust, neist 9 koordinaatoriks pürgiva Eesti asutuse poolt.

Horisontaalprogrammi raames laekus kokku 46 taotlust, neist 8 esitati Eestist. Keeleõppeprogramm äratas sel aastal 20 taotleja huvi, kelle seas Eesti taotlejaid ei olnud.

Nordplusi taotlusvooru tulemused selguvad juunis.

Viimati uuendatud: 12.02.2018
Vaata ka teisi uudiseid