EKKAVi uudised

Emakeelepäeva ja Eesti sünnipäeva tähistamine Euroopas

4.04.2019

Kui tihti räägitakse meie eesti keelest väikese muretooniga hääles, siis keel võttis kätte ja läks tähistas oma päeva pidudega üle Euroopa!

Näiteks Ukrainas Lvivis toimus emakeelepäeva puhul Estovisioon, kus eesti keele õpilased valisid välja oma lemmiku eestikeelse laulu. Võitjaks osutus Vennad Urbide “Kuu”, kuid õpilastele meeldis väga ka Ott Leplandi laul “Kuula” ja Curly Stringside “Sõbrad, mu kallid”.

Väikese hilinemisega tähistas 15. märtsil Eesti Suursaatkond Lvivis Eesti Vabariigi 101. aastapäeva, mille puhul toimus Ulla Kriguli orelikontsert. Sellele järgnes eesti luule õhtu, kus eesti keele õpilased Orõsia Feduniak, Ira Pihur, Katia Botnar ja Genia Starodub esitasid eesti luulet oma ukrainakeelses tõlkes.

 Fotol Lvivi eesti keele tudengid, suursaadik ja EKKAVi lektor Riina Roasto

Emakeelepäeva tähistati ka Pariisis. 14. märtsil tähistati INALCO ülikoolis Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva lastekirjanik Kairi Looki seltsis, kes tuli õpilastele rääkima eesti lastekirjandusest. Kairi Look sai võimaluse tulla Pariisi tänu Archimedese külalisloengute toetusele ja esines loengu „Sissejuhatus eesti kultuuri“ raames. Ta andis ülevaate eesti kirjanduse algusaastatest, eesti lastekirjanduse tähtsamatest teostest ning tutvustas ka enda loomingut. Õpilased said heita pilgu ka eesti lastekirjanduse illustratsiooniklassikale, eriti meeldisid neile Naksitrallid ja Kunksmoor ning loomulikult ka õpilastele juba tuntud Sipsik.

Peterburis toimus emakeelepäev 14. märtsil konsulaadis, kuhu olid kokku kutsutud kõik, kes vähemal või rohkemal määral eesti keelt õppinud on või praegu õpivad. Peterburi ülikooli eesti keele eriala tudengid võtsid suure osa keelepäevast enda kanda – nad jutustasid kaunis eesti keeles, mis tõi neid eesti keele õppimise juurde ning kirjeldasid toredaid ja naljakaid juhtumisi Eestist. Samuti tutvustasid noored eesti keele huvilised oma tegemisi ning tulevikuplaane, mis olid paljuski eesti keele ja meelega seotud. Lisaks valmistasid tudengid ette ning viisid läbi palju elevust tekitanud viktoriini eesti keelest, selle murretest ning keelepäevast üldse.

Peterburis on sel aastal varasemaltki Eesti-teemalisi üritusi toimunud. 23. veebruaril avati kohalikus etnograafiamuuseumis Eesti kultuuri päevad, mille järgselt tähistati ka kohalike eesti keele tudengitega Eesti Vabariigi sünnipäeva. 26. veebruaril aga oli Eesti vabariigi Peterburi konsulaadi EV 101. aastapäevale pühendatud vastuvõtt Jaani kirikus. Ametliku osa ja rahvatantsuansambli esinemise järel kandus pidu saali rahva sekka – paljud lõid tantsudes kaasa ning kasutasid juhust eestlaste ja Eesti sõpradega jutuajamiseks.

Vilniuse ülikoolis tähistati emakeelepäeva ettekannetega, mille koondpealkirjaks oli „Eesti kirjandusest. Paralleele Leeduga“. Samuti  tähistati EV101 sünnipäeva pidulikul vastuvõtul saatkonnas.

Sünnipäevapidu peeti ka Ungaris, kus 5. märtsil kogunesid Budapesti ELTE ülikoolis soome-ugri õppetooli Ungari-Eesti Seltsi liikmed. Selts on aktiivselt tegutsenud juba 28 aastat, Eesti sünnipäevi on peetud igal aastal. Seltsi liikmed käivad tavaliselt koos kord kuus, et osaleda kultuuriüritustel, vaadata filme, kuulata aktuaalsetest sündmustest või võtta vastu Eestist tulnud külalisi. Seekord oli seltsi külaliseks Budapesti Eesti Instituudi juhataja Kreet Paljas, kes  tutvustas märtsis toimuva eesti nädala kultuurisündmusi ning edasisi plaane. ELTE ülikooli eesti keele lektori Leila Kimmeli sõnul toob seltsi tegevus Budapesti argipäevadesse Eesti hõngu ja meeleolu ning näitab, kui palju sõpru on meil ungarlaste hulgas.

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistati Budapesti ka juba varem - Loránd Eötvösi Ülikoolis 14. Veebruaril. Ülikooli külastasid Eesti Vabariigi suursaadik  Pr. Kristi Karelsohn ja Soome Vabariigi suursaadik Hr. Markku Virri. Ülikooli soome-ugri õppetoolis toimus pidulik koosviibimine, milles osalesid filosoofiateaduskonna dekanaadi esindajad, soome-ugri õppetooli töötajad ning doktorandid ja üliõpilased.

Eesti sünnipäeva tähistati lisaks varemmainitud paikadele ka Brno Masaryki ülikoolis, kus tudengid vaatasid ühiselt filmi „Tuulest tahutud maa“ ning Lätis, kus tutvuti Contra uue luulekoguga.

 

Fotol EV101 tähistamine Budapestis ELTE ülikoolis

 

 

 

Eesti kirjandus on Tšehhis populaarne!

27.03.2019

Sihtasutusel Archimedes on hea meel tõdeda, et meie Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi läbi jõuab võimalus Eesti kirjandusega tutvuda ühe suurema hulga huvilisteni. Nimelt toimusid EKKAVi külalisloengute toetuse raames Brno Masaryki ülikoolis kolm Eesti kirjanduse teemalist loengut.

Masaryki ülikoolis esines külalislektorina professor Jüri Talvet Tartu Ülikoolist, kes andis kolmel päeval kolm erinevat loengut. 20.märtsil toimus loeng  "The extraordinary phenomenon of Juhan Liiv in Estonian poetry", järgmisel päeval oli teemaks  "About the Poetry of Jüri Talvet and Jüri Perler " ning 22. märtsil lõppes külalisreis loenguga "Smaller National Cultures and World Literature". Õppurite arv toimunu vastu oli märkimisväärne, huvilisi oli kohal 41. Loengute vastuvõtt oli soe, kiideti nii esineja sõnameisterlikkust kui säravat ettekannet ning mõnusat elufilosoofiat.

Professor Talveti kutsus Tšehhi esinema Brno Masaryki ülikooli eesti keele lektor Aino Saavaste, kes kirjeldab toimunud loenguid soojalt ja tänulikult:

„Täna lõppesid Jüri Talveti loengud. Oleme kolleegidega väga tänulikud. Ta säras ja sütitas siin nii tudengeid kui meid rohkem keeli, ja just eesti keelt ja kirjandust õppima ja ärgitas tegelema tõlkimisega. Inimesena innustas ta tudengeid, et neil oleks julgust edasi tegelda nõnda nimetatud väikeste keelte ja kultuuridega.“

Leedus ilmus mõtisklus Tammsaare "Tõe ja õiguse" tõlgete teemal

18.02.2019

Anton Hansen Tammsaare sünnist möödus 30. jaanuaril 141 aastat. Mõistagi on see oluline hetk Eesti kultuuriruumis, ent sündmus ei jäänud märkamata ka Leedus. Tammsaare sünniaastapäeva valguses ilmus soliidses leedukeelses kultuuriväljaandes Naujasis Židinys-Aidai nr 6 Vilniuse ülikooli magistrandi ja tulevase kirjandusteadlase Agnė Bernotaitė mõtisklus Tammsaare "Tõe ja õiguse" tõlgete teemal. Autor ei huvitu lihtsalt Tammsaarest, vaid teda seovad meie kultuuriga ka eesti keele õpingud Vilniuse ülikoolis. Agnė Bernotaitė kirjutisega saab tutvuda siin

Vilniuse ülikooli eesti keele lektor Eve Raeste kommenteerib oma üliõpilase kirjutatut: "Tammsaarest rääkimine on oma tõe ja õiguse tunnistamine: süüdi ja süüta, mõistus ja mõistusetus, jaatus ja eitus, valgus ja pimedus. Sõna võitlus loodusega. Aitäh noorele kirjanduse uurijale pakutud lähenemisviisi ja vaatenurkade eest. Soov astuda dialoogi eesti kirjanduslike traditsioonidega väärib tähelepanu ja tunnustamist, kuivõrd lähendab seeläbi kaht kultuuri ja nende nähtamatuid kokkupuutepunkte."

 

Varssavi ülikoolis toimus Nõukogude Eesti teemaline loengusari

6.12.2018

Novembrikuu kolmandal nädalal viis Terje Toomistu Varssavi ülikoolis läbi kultuuriteemalise lühikursuse „Alternatiivsed noortekultuurid Nõukogude Eestis“ („Alternative youth cultures in Soviet Estonia“). Kuuest inglisekeelsest loengust koosnenud lühikursus sai seal väga sooja vastuvõtu osaliseks, mida ilmestas suur osalejate huvi. Kolme päeva jooksul toimunud lühikursusest sai kokku osa üle kolmekümne huvilise.

Terje Toomistu loengukursus andis kuulajatele ülevaate Nõukogude Liidus levinud alternatiivsetest noorteliikumistest, keskendudes eelkõige hipiliikumise arengule Nõukogude Eestis. Peamiste teemadena käsitleti hipide suhteid muusika, psühhedeelia ja reisimisega. Hipikultuurile väga omaste ja oluliste teemadena ei mindud mööda ka liikumisega kaasnenud probleemsetest suhetest toonaste võimuorganitega. Parema ajastu tajumise ja mõistmise jaoks oli loengukursusel väga oluline osa ka erinevatel heli- ja videonäidetel. Samuti tuli lühikursuse sees linastusele, sealhulgas esmakordselt Varssavis, Terje Toomistu dokumentaalfilm „Soviet Hippies“, mille vaatamise järel anti publikule võimalus autorilt küsimusi küsida.

Terje Toomistu (esiplaanil) külalisloengud Varssavis

 

 

Eesti keele õpe tähistab Ungaris suurt sünnipäeva!

29.11.2018

Eesti sajandal juubeliaastal toimuvad erinevates paikades üle maailma Eestiga seotud sündmused, nii ka Ungaris. 27. novembril 2018 tähistati Budapesti Loránd Eötvösi Ülikoolis eesti keele õpetamise 80. aastapäeva.

Eesti keele ja kultuuripärandi säilitamise ja arendamise perspektiivis on oluline neid ka teistele rahvastele tutvustada. Ungaris on ülikooli soome-ugri õppetool juba 146-aastane ning teiste sugulaskeelte hulgas on alati tähtsaks peetud eesti keele õpetamist. Aastatel 1938-1940 töötas sealses ülikoolis eesti keeleteadlane Felix Oinas, edaspidi jätkasid eesti keele õpetamist ungari õppejõud, kuni 1960.aastatel tuli ülikooli tööle eesti lingvist Mai Kiisk-Bereczki. Tema abikaasa, soome-ugri keelte professor Gábor Bereczki, tõlkis ungari keelde hulganisti eesti kirjandust.

1994. aastast asutati ülikoolis eesti lektoraat ja sellest ajast on seal tööl olnud eesti keele lektorid – Piret Toomet, Anu Kippasto, Lea Kreinin, Reet Klettenberg ja praegune lektor Leila Kimmel. 1990. aastate lõpul loodi ülikooli õppekavva eesti keele eriala, mis hõlmab erinevaid ajaoo-, kultuuri-, etnograafia- ja keelekursusi. Käesoleva aasta augustis liitus Budapesti ELTE ülikool Eesti riigi poolt ellu kutsutud eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAV) tegevustega, mida koordineerib sihtasutus Archimedes.  Budapesti Loránd Eötvösi Ülikool on Ungaris ainuke ülikool, kus on võimalik õppida eesti keelt erialana nii bakalaureuse- kui ka magistri- ja doktoriõppes. Eesti keele eriala aitab kaasa eesti kultuuri omanäolisuse säilitamisele, riikidevahelisele koostööle ning kultuurisidemete arendamisele.

Eesti keele õpetamise 80. aastapäeva tähistamine on õppetooli suurim ettevõtmine sel sügissemestril, selle korraldamist on toetanud ülikool, Ungari-Eesti selts ja Budapesti Eesti saatkond. Ürituse raames tutvuti eesti keele ja kultuuri õpetamise teemaga: eesti keele välisõppe programmi tutvustas Katrin Maiste Tallinna Eesti Instituudist, varasematest lektoritest pidasid ettekande Anu Kippasto ja Lea Kreinin ning ülikooliaegu meenutas Budapesti Eesti Instituudi juhataja Móni Segesdi, kes oli õppetooli esimene eesti keele erialal lõpetanud üliõpilane. Ettekannetega eesti keele õppimisvõimalustest ülikoolis esinesid soome-ugri õppetooli vanemteadur András Bereczki, dotsent Petér Pomozi ja eesti keele lektor Leila Kimmel. Márta Csepregi andis ülevaate Ungari-Eesti Seltsi tegevusest. Ülikooli soome-ugri õppetoolis sai ürituse ajal vaadata Kai Tiisläri, varasema Debreceni ülikooli eesti keele lektori Eesti loodusfotode näitust ning kohtuda ka autoriga. Lisaks olid kavas Eestit ja eesti rahvakultuuri tutvustav filmiprogramm, regilaulu harjutamine, keelemängud ning lühikesed keeleõppetunnid. Programmi lõpetas ansambel Wööt eesti rahvalauludega. Ürituse eesmärgiks on tutvustada ülikooli laiemale publikule Eestimaad, selle keelt ja kultuuri ning korraldada varem eesti keelt õpetanud õppejõududele, lektoritele ning eesti erialal õppinud üliõpilastele pidulik kokkusaamine.

Budapesti Loránd Eötvösi Ülikoolis on eesti keele õpetamisele pühendatud 80 aasta sees kõigi eesti eriala õppejõudude, lektorite ning üliõpilaste tööd ja tegemised, rõõmud ja mured, peamiselt aga sihikindel töö eesti keele ja kultuuri heaks. Soome-ugri õppetool võib olla uhke selle üle, et on ülikooli õppekavva loonud eesti keele eriala ning on suutnud seda hoida juba üle kahekümne aasta. Ungaris kõlab eesti keel!

Õppetoolis kontserti kuulamas

 

 

Mardisandid Läti Ülikoolis

20.11.2018

Teist aastat järjest tähistasid Läti Ülikooli eesti keele üliõpilased mardipäeva. Seekord lisasime mardipäevale juurde ka üht-teist kadripäevast. Üritus sai teoks tänu 2. kursuse suurepärastele üliõpilastele! Eriline tänu Annijale ja Elvirale, kes ürituse korraldamise enda peale võtsid! Järgnev on nende kokkuvõtte üritusest.

Selle aasta seitsmendal novembril soome-ugri üliõpilased tähistasid mardi- ja kadripäeva Läti Ülikoolis. Eestlased on juba ammusest ajast pidanud mardipäeva (10. november). See päev tähistas suviste tööde lõppu ja ühtlasi ka hingedeaja lõppu. Mardipäeval ei koristatud ega tehtud lina- või villatöid. Mardipäeva eelõhtul joosti marti, mis tähendas, et riietati end tumedatesse riietesse, tehti maskid või valehabemed, kanti loomakostüüme ning käidi perest perre ja sooviti vilja- ja karjaõnne. Vastutasuks saadi pererahvalt kingitusi. Mardisandid laulsid laule, panid proovile pererahva lugemisoskuse, küsisid mõistatusi, viskasid peoga viljateri või herneid ja “külvasid” need viljaloitsu saatel põrandale.

Meie programmis olid erinevad tegevused, nii et õpilased said õppida palju huvitavaid asju sellest, kuidas eestlased neid kahte päeva tähistavad. Ürituse juhid olid riietatud traditsioonilistesse tumedatesse riietesse. Õhtujuhtidel oli seljas karusnahast kasukas, müts ja mask, millel olid ka valged detailid, mis meenutasid kadripäeva traditsioone. Enne ruumi sisenemist pidid kõik herneid põrandale viskama, et oleks hea ja viljakas saak. Toimus ka pidulik laud, et õpilased saaksid proovida erinevaid maitsvaid toite. Laual olid erinevad kohukesed, kama, lihapirukad, kaneelirullid ja šokolaadikompvekid Eestist. Kasutasime ka viktoriinikeskkonda Kahoot, mis sisaldas üksteist küsimust, et täiustada ja testida õpilaste teadmisi nendest pidustustest. Kaks võitjat, kes õigesti vastasid kümnele küsimusele võitsid eriauhinnad. Hiljem laulsime koos kadripäeva laulu. Me mängisime ka mitmeid traditsioonilisi mänge. Me üritasime arvata, kui palju kaalub kõrvits ja sellel võistlusel oli tõeline konkureeriv vaim! Ürituse käigus lõi igaüks erilise traditsioonilise maski, nii et saime ennast maskeerida. Muidugi küsisime erinevaid mõistatusi ja õpilased ja õpetajad olid väga teadlikud!

Õhtu jätkus ühiselt Guntars Godinši lätindatud „Kalevipoja” esitlusega. Oli rõõm näha sellise suurejoonelise tõlke esitlemist ja kuulda tõlkija teekonnast lõpptulemuseni.

 

IFUSCO 2018 konverents Tartus

13.06.2018

Mai esimesel nädalal toimus Tartus IFUSCO 2018 konverents. Tartusse saabus teiste seas üksteist soome-ugri eriala üliõpilast Läti ülikoolist. Soome-ugri üliõpilaste huvid varieeruvad keeleteadusest ja ajaloost, folkloorini, mistõttu sobis neile konverentsi mitmekülgne kava. Külastajad ütlesid, et kohati oli isegi keeruline ainult ühte sessiooni valida.

Konverentsi külastanud üliõpilased kiidavad lisaks temaatilisele programmile ka kultuurillist poolt. Esimesel õhtul korraldati neile ekskursioon, kus tutvuti Tartu linna vaatamisväärsustega ning ERMiga. Osaleti Ugrimugri üritusel, mille vabas atmosfääris tutvuti teiste kultuuride ning üliõpilaste loominguga. Eriti tõid lätlastest üliõpilased välja liivi laulu Pūgõ tūļ esitamise, mida lauldi osalt ka läti versioonis. 

IFUSCO konverents oli soome-ugri üliõpilaste sõnul suurepärane kogemus ning võimalus kohtuda teiste üliõpilastega, kuulda soome-ugri keeli ning oma keelte oskusi katsetada. Väga kiideti organiseerijate tööd, kes olid alati lahked ning abivalmis. Külla sõitnud üliõpilased on väga tänulikud Archimedese sihtasutusele finantsilise toe eest, mis võimaldas neil soome-ugri maailma paremini tundma õppida.

Suur äitah, Tartu, külalislahke vastuvõtu eest!

Läti Ülikooli soome-ugri õpingute (teise aasta) tudengid

 

Eesti kirjanduse õhtu Lätis

25.05.2018

24. aprillil kohtusid Läti Ülikooli eesti keele tudengid Läti Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ühiseks Eesti kirjanduse õhtuks. Ürituse eesmärgiks oli üliõpilastele anda võimalus esitleda ülikooli kõrvalt valminud tõlketöid, avastatud autoreid, uusi lemmikraamatuid ja muusikat.

Kohtumine toimus sümboolses Astrid ja Ivask Ivaski raamatukogutoas. Pärast ühist eksperimenti „Kama” ja Eesti maiustuste kirjanduslike kangelaste avastamist kuulati sissejuhatuseks kolmanda kursuse üliõpilase Līga ettekannet Astrid ja Ivar Ivaskist. Seejärel tutvustasid esimese kursuse üliõpilased Māra ja Annija kirjanikku Contrat ja tema puutepunkte läti kirjaniku Eduards Veidenbaumsiga. Oma tõlkekogemustest rääkis kolmanda kursuse üliõpilane Laili, kes Läti UNESCO korraldatud tõlkeprojekti ja -laagri raames oli tõlkinud katkendi Marek Kahro romaanist „Seal, kus näkid laulavad”. Oma esimest eesti-läti tõlget tutvustas ka esimese kursuse tudeng Elvīra, kes oli tõlkinud Värske Rõhu 2018. aasta kevadnumbris ilmunud Triin Paja luuletuse „Koolibri”.

Õhtu lõpetati ühiselt Eesti mälumänguga, mille võitis esimese aasta tudengite võistkond (ilmselt võib veidi kahtlustada algaja õnne :)).

 

Varssavi ülikoolis tutvustati Eestit ja eesti keele eripära

16.05.2018

Reedel, 11. mail avas Varssavi ülikooli kaasaegsete keelte ja rakenduslingvistika instituut oma uksed kohalikele gümnaasiuminoortele, et pakkuda neile võimalust tutvuda siin õpetatavate keeltega. Ühena teiste hulgas oli esitlemisel ka eesti keel.

Projekt „Wspólny język Powiśla“ ehk eesti keeles „Powiśla räägib ühist keelt“ on tudengite poolt korraldatud üritus, mille eesmärk on tugevdada sidemeid naabruskonnaga (Powiśla on nimelt linnaosa Varssavis, kus instituut asub). Läbi erinevate ürituste soovitakse kohalikele elanikele pakkuda võimalust instituudi tegemistest rohkem osa saada ja nii avatakse kord aastas instituudi uksed tervele kogukonnale ning kutsutakse kõiki ühiselt mõnusasti aega veetma.  

Instituudis õpetavate võõrkeelte tutvustamine oli sellel aastal suunatud kohalikele gümnaasiumiastme õpilastele. Ürituse eesmärk oli pakkuda noortele võimalust avardada oma silmaringi  ja tutvuda võimalustega tulevikus  koduses linnaosas õpinguid jätkata.

Ülevaate Eestist ja eesti keelest olid ühiselt ettevalmistanud eesti keelt teist aastat õppivad  üliõpilased, kellest kohapeal olid ettekannet tegemas Agata Słabuszewska ja Ida Matysek. Tutvustati Eestit ja eesti keele eripära. Samuti tutvuti video vahendusel põnevamate traditsioonide ja kommetega. Eriti meeleolukaks osutus aga ühine eestikeelsete sõnade lugemine ja väljendite õppimine.

Naeru ja säravate nägude põhjal võib julgelt väita, et projekti võis päeva lõpuks igati kordaläinuks lugeda ning loodetavasti sai nii mõneski õpilases huvi ka eesti keele vastu äratatud. Suur aitäh kõigile osalejatele!

 

EV 100 tervitused Pariisist

Eesti riigi 100. aastapäeva tähistati üle ilma. Pariisi ida keelte ja kultuuride instituudis (Inalco) eesti keele lektorina töötav Merit Kuldkepp: "Eesti sünnipäevanädalal tähistasime suurt sündmust ka Pariisis. Selleks ajaks olime kutsunud Archimedese külalisloengute stipendiumi toel siia lavastaja ja näitleja Lembit Petersoni, kes osales mitmel üritusel. Kõigepealt pidas ta Inalco (Pariisi ida keelte ja kultuuride instituut) esimese kursuse üliõpilastele huvitava loengu eesti teatrist. Järgmiseks päevaks oli siin tegutsev Prantsuse-Eesti selts korraldanud filmiõhtu, kus näidati vana klassikat „Hukkunud alpinisti hotelli“. Pärast filmi rääkisid Lembit Peterson ja Ülo Vihma filmi tegemise telgitagustest ning filmi kultuurilisest kontekstist. Eesti sünnipäeval läksime aga Pariisi Eesti saatkonda luulet kuulama. Selleks päevaks olid Prantsuse-Eesti selts ja Eesti saatkond ühendanud jõud ning organiseerinud luuleõhtu, kus eesti luulet lugesid paljude Eesti autorite tõlkija (ning Inalco Euroopa osakonna juht) Antoine Chalvin ja Lembit Peterson. Muusikaliste vahepalade eest kandsid hoolt Villu Veski saksofonil ja Marge Loik klaveril. Pärast luule kuulamist said pealtvaatajad nautida eesti köögist inspireeritud suupisteid ning arutada nähtu ja kuuldu üle. Kohal oli nii eestlasi kui ka prantslasi, kokku umbes 80 inimest. Need üritused said teoks tänu Archimedesele, Prantsuse-Eesti seltsile, Inalco-le ja Eesti Vabariigi suursaatkonnale, kes ürituste korraldamisel suureks abiks olid. Suur aitäh ka kõikidele esinejatele!"

Fotol on (vasakult) Antoine Chalvin, Villu Veski, Marge Loik ja Lembit Peterson. Foto autor on Mark Kultajev. 

 

Märtsikuu eesti keele- ja kultuurisõlm: Itaalia

Itaalia ülikoolides on käesoleva õppeaasta vältel läbi viidud mitmeid eesti keele ja kultuuri kursusi, mille eestvedajateks on kohalikud aktiivsed eestlased ja estofiilid. Bolognas on eestvedajaks Katrin Veiksaar, Roomas Ülle Toode ja Reti Könninge ning Veneetsias Maarja Kungla ja Gregorio Ussardi. Kursuste läbiviimist on osaliselt toetatud EKKAV programmi Eesti-teemaliste loengute rahastamise meetmest, et õppejõudude tööd hõlbustada ja tunnustada.

Lisaks kursuste korraldamisele ollakse aktiivsed ka muude ürituste korraldamisel. 1. märtsil toimus Bologna ülikoolis eesti, soome ja ungari keelele ja kultuurile pühendatud keelepäev. Korraldajateks olid Bologna ülikooli soome keele ja kirjanduse dotsent Sanna Maria Martin ning Emakeele Selts. Keelepäeval esinesid ettekannetega Tartu ülikooli professorid Birute Klaas-Lang ja Helle Metslang ning EKI sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets. Kuulajaskonna hulgas olid nii soome-ugri õppesuuna üliõpilased kui õppejõud. Samal päeval korraldasid Ülle Toode ja Reti Könninge koos kolleegidega La Sapienza ülikoolis Eesti 100. sünnipäevale pühendatud konverentsi, mille raames esines ettekandega ajaloodoktor Kaarel Piirimäe.

Lisainformatsioon: EKKAV programmi koordineerija Annely Tank, annely.tank@archimedes.ee, 699 9397

 

EV 100 Pekingis

Beiwai ülikooli (Pekingi välisõpingute ülikooli) üliõpilased käisid suursaatkonnas abis korraldamas Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamist. Peol esines RAM ning osales teiste tähtsate külaliste seas ka Hiina RV asevälisminister Wang Chao.

Pildil paremalt EKKAVi lektor Ilona Tragel, üliõpilane Yan Jin, suursaadik Marten Kokk ja üliõpilased Lihui Weng, Wenqi Zhang ja Chen Song.

 

Kuidas Pobeda Vilniusesse jõudis

Vilniuse ülikooli eesti keele õppijad kohtusid Vilniuse Eesti saatkonnas Ilmar Taskaga, kelle "Pobeda" on nüüd Danute Giraite tõlkes ilmunud ka leedu keeles. Tõlkija Danute Giraite pälvis Kultuurkapitali 2018. aasta kirjanduspreemia oma suure panuse eest eesti kirjanduse tõlkimisel leedu keelde. Vilniuse ülikooli eesti keele lektori Eve Raeste sõnul oli "soe ja südamlik õhtu". Vilniuse eesti keele eriala üliõpilased paistavad silma oma aktiivsusega. Näiteks tegi eesti keele eriala üliõpilane Agne Bernotaite Ilmar Taskaga intervjuu, mis avaldatakse ka leedu kultuurilehes. Lisaks tehti üliõpilasele ettepanek teha kaastööd eesti nüüdiskirjanduse tutvustamisel. Õppejõud Raeste: "Pean seda väga oluliseks sammuks meie kultuuri väärtustamisel ja tutvustamisel." 

Lisaks õppetöö läbiviimisele on lektor tegus ühiskonnas laiemalt. Eve Raeste: "On valminud neli videointervjuud leedu eestlastest, õigemini eestluse hoidjatest Leedus. Algatus tuli Leedu Eesti Seltsilt, kes palus mind intervjueerija rolli. Keskendusime erinevatele saatustele, identideedi määratlemisele kahe kultuuri ristumisel, keele- ja kultuuriruumis kohanemisele, siinsete eestlaste tuleviku väljakutsetele, eestlaste ja leedukate koostööle erinevates eluvaldkondades. See saab olema seeria intervjuusid (kümme intervjuud), mis on osa väljaspool koduriiki elavate eestlaste kultuurimälust. Alustasime esimesest suursaadikust, kes on kohtunud meie kõikide presidentidega."

Lektor Eve Raeste (vasakul) koos Ilmar Taska ja üliõpilastega

 

Varssavi ülikoolis tähistati pidulikult Eesti riigi 100. aastapäeva

Varssavi ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor René Virks: "Mina tutvustasin alguses paari sõnaga Eestit üldisemalt ja siis võtsid juba ohjad enda kätte teist aastat eesti keelt õppivad tudengid, kes tutvustasid Eesti traditsioone ja Eestis asuvaid põnevaid paiku. Hiljem oli meil ka väike Eesti-teemaline viktoriin ja muidugi ka kama maitsmine."

Viimati uuendatud: 04.04.2019