EKKAVi uudised

IFUSCO 2018 konverents Tartus

13.06.2018

Mai esimesel nädalal toimus Tartus IFUSCO 2018 konverents. Tartusse saabus teiste seas üksteist soome-ugri eriala üliõpilast Läti ülikoolist. Soome-ugri üliõpilaste huvid varieeruvad keeleteadusest ja ajaloost, folkloorini, mistõttu sobis neile konverentsi mitmekülgne kava. Külastajad ütlesid, et kohati oli isegi keeruline ainult ühte sessiooni valida.

Konverentsi külastanud üliõpilased kiidavad lisaks temaatilisele programmile ka kultuurillist poolt. Esimesel õhtul korraldati neile ekskursioon, kus tutvuti Tartu linna vaatamisväärsustega ning ERMiga. Osaleti Ugrimugri üritusel, mille vabas atmosfääris tutvuti teiste kultuuride ning üliõpilaste loominguga. Eriti tõid lätlastest üliõpilased välja liivi laulu Pūgõ tūļ esitamise, mida lauldi osalt ka läti versioonis. 

IFUSCO konverents oli soome-ugri üliõpilaste sõnul suurepärane kogemus ning võimalus kohtuda teiste üliõpilastega, kuulda soome-ugri keeli ning oma keelte oskusi katsetada. Väga kiideti organiseerijate tööd, kes olid alati lahked ning abivalmis. Külla sõitnud üliõpilased on väga tänulikud Archimedese sihtasutusele finantsilise toe eest, mis võimaldas neil soome-ugri maailma paremini tundma õppida.

Suur äitah, Tartu, külalislahke vastuvõtu eest!

Läti Ülikooli soome-ugri õpingute (teise aasta) tudengid

 

Eesti kirjanduse õhtu Lätis

25.05.2018

24. aprillil kohtusid Läti Ülikooli eesti keele tudengid Läti Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ühiseks Eesti kirjanduse õhtuks. Ürituse eesmärgiks oli üliõpilastele anda võimalus esitleda ülikooli kõrvalt valminud tõlketöid, avastatud autoreid, uusi lemmikraamatuid ja muusikat.

Kohtumine toimus sümboolses Astrid ja Ivask Ivaski raamatukogutoas. Pärast ühist eksperimenti „Kama” ja Eesti maiustuste kirjanduslike kangelaste avastamist kuulati sissejuhatuseks kolmanda kursuse üliõpilase Līga ettekannet Astrid ja Ivar Ivaskist. Seejärel tutvustasid esimese kursuse üliõpilased Māra ja Annija kirjanikku Contrat ja tema puutepunkte läti kirjaniku Eduards Veidenbaumsiga. Oma tõlkekogemustest rääkis kolmanda kursuse üliõpilane Laili, kes Läti UNESCO korraldatud tõlkeprojekti ja -laagri raames oli tõlkinud katkendi Marek Kahro romaanist „Seal, kus näkid laulavad”. Oma esimest eesti-läti tõlget tutvustas ka esimese kursuse tudeng Elvīra, kes oli tõlkinud Värske Rõhu 2018. aasta kevadnumbris ilmunud Triin Paja luuletuse „Koolibri”.

Õhtu lõpetati ühiselt Eesti mälumänguga, mille võitis esimese aasta tudengite võistkond (ilmselt võib veidi kahtlustada algaja õnne :)).

 

Varssavi ülikoolis tutvustati Eestit ja eesti keele eripära

16.05.2018

Reedel, 11. mail avas Varssavi ülikooli kaasaegsete keelte ja rakenduslingvistika instituut oma uksed kohalikele gümnaasiuminoortele, et pakkuda neile võimalust tutvuda siin õpetatavate keeltega. Ühena teiste hulgas oli esitlemisel ka eesti keel.

Projekt „Wspólny język Powiśla“ ehk eesti keeles „Powiśla räägib ühist keelt“ on tudengite poolt korraldatud üritus, mille eesmärk on tugevdada sidemeid naabruskonnaga (Powiśla on nimelt linnaosa Varssavis, kus instituut asub). Läbi erinevate ürituste soovitakse kohalikele elanikele pakkuda võimalust instituudi tegemistest rohkem osa saada ja nii avatakse kord aastas instituudi uksed tervele kogukonnale ning kutsutakse kõiki ühiselt mõnusasti aega veetma.  

Instituudis õpetavate võõrkeelte tutvustamine oli sellel aastal suunatud kohalikele gümnaasiumiastme õpilastele. Ürituse eesmärk oli pakkuda noortele võimalust avardada oma silmaringi  ja tutvuda võimalustega tulevikus  koduses linnaosas õpinguid jätkata.

Ülevaate Eestist ja eesti keelest olid ühiselt ettevalmistanud eesti keelt teist aastat õppivad  üliõpilased, kellest kohapeal olid ettekannet tegemas Agata Słabuszewska ja Ida Matysek. Tutvustati Eestit ja eesti keele eripära. Samuti tutvuti video vahendusel põnevamate traditsioonide ja kommetega. Eriti meeleolukaks osutus aga ühine eestikeelsete sõnade lugemine ja väljendite õppimine.

Naeru ja säravate nägude põhjal võib julgelt väita, et projekti võis päeva lõpuks igati kordaläinuks lugeda ning loodetavasti sai nii mõneski õpilases huvi ka eesti keele vastu äratatud. Suur aitäh kõigile osalejatele!

 

EV 100 tervitused Pariisist

Eesti riigi 100. aastapäeva tähistati üle ilma. Pariisi ida keelte ja kultuuride instituudis (Inalco) eesti keele lektorina töötav Merit Kuldkepp: "Eesti sünnipäevanädalal tähistasime suurt sündmust ka Pariisis. Selleks ajaks olime kutsunud Archimedese külalisloengute stipendiumi toel siia lavastaja ja näitleja Lembit Petersoni, kes osales mitmel üritusel. Kõigepealt pidas ta Inalco (Pariisi ida keelte ja kultuuride instituut) esimese kursuse üliõpilastele huvitava loengu eesti teatrist. Järgmiseks päevaks oli siin tegutsev Prantsuse-Eesti selts korraldanud filmiõhtu, kus näidati vana klassikat „Hukkunud alpinisti hotelli“. Pärast filmi rääkisid Lembit Peterson ja Ülo Vihma filmi tegemise telgitagustest ning filmi kultuurilisest kontekstist. Eesti sünnipäeval läksime aga Pariisi Eesti saatkonda luulet kuulama. Selleks päevaks olid Prantsuse-Eesti selts ja Eesti saatkond ühendanud jõud ning organiseerinud luuleõhtu, kus eesti luulet lugesid paljude Eesti autorite tõlkija (ning Inalco Euroopa osakonna juht) Antoine Chalvin ja Lembit Peterson. Muusikaliste vahepalade eest kandsid hoolt Villu Veski saksofonil ja Marge Loik klaveril. Pärast luule kuulamist said pealtvaatajad nautida eesti köögist inspireeritud suupisteid ning arutada nähtu ja kuuldu üle. Kohal oli nii eestlasi kui ka prantslasi, kokku umbes 80 inimest. Need üritused said teoks tänu Archimedesele, Prantsuse-Eesti seltsile, Inalco-le ja Eesti Vabariigi suursaatkonnale, kes ürituste korraldamisel suureks abiks olid. Suur aitäh ka kõikidele esinejatele!"

Fotol on (vasakult) Antoine Chalvin, Villu Veski, Marge Loik ja Lembit Peterson. Foto autor on Mark Kultajev. 

 

Märtsikuu eesti keele- ja kultuurisõlm: Itaalia

Itaalia ülikoolides on käesoleva õppeaasta vältel läbi viidud mitmeid eesti keele ja kultuuri kursusi, mille eestvedajateks on kohalikud aktiivsed eestlased ja estofiilid. Bolognas on eestvedajaks Katrin Veiksaar, Roomas Ülle Toode ja Reti Könninge ning Veneetsias Maarja Kungla ja Gregorio Ussardi. Kursuste läbiviimist on osaliselt toetatud EKKAV programmi Eesti-teemaliste loengute rahastamise meetmest, et õppejõudude tööd hõlbustada ja tunnustada.

Lisaks kursuste korraldamisele ollakse aktiivsed ka muude ürituste korraldamisel. 1. märtsil toimus Bologna ülikoolis eesti, soome ja ungari keelele ja kultuurile pühendatud keelepäev. Korraldajateks olid Bologna ülikooli soome keele ja kirjanduse dotsent Sanna Maria Martin ning Emakeele Selts. Keelepäeval esinesid ettekannetega Tartu ülikooli professorid Birute Klaas-Lang ja Helle Metslang ning EKI sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets. Kuulajaskonna hulgas olid nii soome-ugri õppesuuna üliõpilased kui õppejõud. Samal päeval korraldasid Ülle Toode ja Reti Könninge koos kolleegidega La Sapienza ülikoolis Eesti 100. sünnipäevale pühendatud konverentsi, mille raames esines ettekandega ajaloodoktor Kaarel Piirimäe.

Lisainformatsioon: EKKAV programmi koordineerija Annely Tank, annely.tank@archimedes.ee, 699 9397

 

EV 100 Pekingis

Beiwai ülikooli (Pekingi välisõpingute ülikooli) üliõpilased käisid suursaatkonnas abis korraldamas Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamist. Peol esines RAM ning osales teiste tähtsate külaliste seas ka Hiina RV asevälisminister Wang Chao.

Pildil paremalt EKKAVi lektor Ilona Tragel, üliõpilane Yan Jin, suursaadik Marten Kokk ja üliõpilased Lihui Weng, Wenqi Zhang ja Chen Song.

 

Kuidas Pobeda Vilniusesse jõudis

Vilniuse ülikooli eesti keele õppijad kohtusid Vilniuse Eesti saatkonnas Ilmar Taskaga, kelle "Pobeda" on nüüd Danute Giraite tõlkes ilmunud ka leedu keeles. Tõlkija Danute Giraite pälvis Kultuurkapitali 2018. aasta kirjanduspreemia oma suure panuse eest eesti kirjanduse tõlkimisel leedu keelde. Vilniuse ülikooli eesti keele lektori Eve Raeste sõnul oli "soe ja südamlik õhtu". Vilniuse eesti keele eriala üliõpilased paistavad silma oma aktiivsusega. Näiteks tegi eesti keele eriala üliõpilane Agne Bernotaite Ilmar Taskaga intervjuu, mis avaldatakse ka leedu kultuurilehes. Lisaks tehti üliõpilasele ettepanek teha kaastööd eesti nüüdiskirjanduse tutvustamisel. Õppejõud Raeste: "Pean seda väga oluliseks sammuks meie kultuuri väärtustamisel ja tutvustamisel." 

Lisaks õppetöö läbiviimisele on lektor tegus ühiskonnas laiemalt. Eve Raeste: "On valminud neli videointervjuud leedu eestlastest, õigemini eestluse hoidjatest Leedus. Algatus tuli Leedu Eesti Seltsilt, kes palus mind intervjueerija rolli. Keskendusime erinevatele saatustele, identideedi määratlemisele kahe kultuuri ristumisel, keele- ja kultuuriruumis kohanemisele, siinsete eestlaste tuleviku väljakutsetele, eestlaste ja leedukate koostööle erinevates eluvaldkondades. See saab olema seeria intervjuusid (kümme intervjuud), mis on osa väljaspool koduriiki elavate eestlaste kultuurimälust. Alustasime esimesest suursaadikust, kes on kohtunud meie kõikide presidentidega."

Lektor Eve Raeste (vasakul) koos Ilmar Taska ja üliõpilastega

 

Varssavi ülikoolis tähistati pidulikult Eesti riigi 100. aastapäeva

Varssavi ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor René Virks: "Mina tutvustasin alguses paari sõnaga Eestit üldisemalt ja siis võtsid juba ohjad enda kätte teist aastat eesti keelt õppivad tudengid, kes tutvustasid Eesti traditsioone ja Eestis asuvaid põnevaid paiku. Hiljem oli meil ka väike Eesti-teemaline viktoriin ja muidugi ka kama maitsmine."

Viimati uuendatud: 13.06.2018