EKKAVi uudised

Mitmekeelsus ja eesti keel – inspireeriv külalisloeng Brno Masaryki Ülikoolis

28.11.2019

7. novembril toimus Brno Masaryki Ülikoolis EKKAVi eesti keele lektori Aino Saavaste ja Veneetsia Ülikooli eesti keele lektori Gregorio Ussardi ühisalgatusena loodud külalisloeng nimega “Multilingual approach to modern society”.

Inspireeriv seminar oli pühendatud eesti, läti, leedu ja soome keelele. Külalislektor Gregorio Ussardi käsitles erinevad olulisi teemasid, näiteks kuidas õppida keeli kiiresti, millised mälutehnikad hõlbustavad keele õppimist, kuidas ühelt keelelt teisele ilma probleemideta üle minna ja muidugi sai rõhutatud, et praktika teeb keelte meistriks. Erilise tähendusega räägiti eesti keele ja kultuuri õppimise tähtsusest ja väärtusest.

Külalisloengust osavõtt oli märkimisväärselt suur - uusi teadmisi  omandas umbes 30 Baltimaade huvilist tudengit. Osalejad said inspiratsiooni, praktilisi nippe ja motivatsiooni keelte õppimiseks. Korraldajaid rõõmustas positiivne tagasiside: “Aitäh sulle, Gregorio, et andsid meile motivatsiooni eesti keele edasiõppimiseks,” mis andis mõtteainest sarnase külalisloengu korraldamiseks ka teistes eesti keele õpetuskohtades.

 
 
 

Fotol eesti keele lektorid Aino Saavaste ja Gregorio Ussardi seminaril osalenud tudengitega.
 
 

 

 

Vilniuse Ülikooli rektor: oleme uhked, et saame õpetada eesti keelt

14.11.2019

13.11.2019 toimus Vilniuse Ülikooli vastrenoveeritud eesti keele auditooriumi pidulik avamine. Renoveerimine sai teoks tänu Eesti Leedu Kaubanduskoja liikmetele ja eraettevõtjatele ning peamine roll koordineerimisel oli Eesti Suursaatkonna suursaadikul Jana Vanaveskil.

Vilniuse Ülikool on uhke, et saab õpetada eesti keelt, ütles "Aktuaalsele kaamerale" rektor Artūras Žukauskas. Rektori sõnul on eesti keele õpetamine Vilniuse Ülikoolile väga oluline, sest see aitab arendada mõlema väikeriigi kultuuri. Vilniuse Ülikoolis õpetatakse eesti keelt meie eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAV) programmi raames.

Vilniuse Ülikooli õpetab eesti keelt sihtasutuse Archimedes poolt läkitatud lektor Eve Raeste, kelle sõnul on ülikooli toetus eesti keele õpetamisele kogu iseseisvuse taastamise järgsel ajal olnud väga suur. Ülikoolis on väike, kuid stabiilne hulk üliõpilasi õppinud eesti keelt juba 28 aastat.

"Õpilaskond on erinev. Aastate lõikes erinev. On olnud ka aegu, kus siin on õppinud 15 ja enamgi veel, praegusel hetkel on kokku 15 üliõpilast," rääkis Eve Raeste.

Ülikooli rektor loodab eesti keele õpetamist edaspidi laiendadagi. "Ma loodan, et Vilniuse Ülikool püüab kinni teised Lääne ülikoolid ja loomulikult laiendab ka eesti keele õpet. On ju õpetamine meie igapäevane töö," lausus Žukauskas. Rektor loodab, et eesti keelt ei õpi mitte ainult Leedu tudengid, vaid ka Vilniuse Ülikooli õppima asuvad välistudengid.

Allikas: https://www.err.ee/1002475/vilniuse-ulikooli-rektor-oleme-uhked-et-saame-opetada-eesti-keelt

 


Vilniuse Ülikooli eesti keele auditooriumi uhiuus sisustus.

 

 

Tegus september Budapesti ELTE Ülikoolis eesti keele lainel

15.10.2019

Ungari tudengid ja õppejõud, poola üliõpilased, noormehed Türgist ja  Komimaalt, lingvist Argentiinast. Mis neid küll ühendada võiks? Eesti keele nädal muidugi! See toimus 23.-29. septembril üle terve maailma ning Budapesti ELTE Ülikoolis oli siis kõigil soovijatel võimalik õppida eesti keelt. 

Tööpäevadel käib ülikooli linnaku õuekohvikus tavaliselt elav sagimine, ilm on septembri lõpulgi veel  ilus ja päikesepaisteline. Mis võiks veel parem olla, kui ühendada kohvihetk uute põnevate teadmiste hankimisega. Eesti keele postkaardid (siinkohal suur tänu kunstnik Marko Mäetammele ning Eesti Instituudile!) oma toredate piltide ja meeleolukate situatsioonidega olid just sobivad tähelepanu äratamiseks. Usinad õppijad proovisid eesti keele lektori juhendamisel õ-tähe hääldust, õppisid selgeks mõned tervitussõnad ja väljendid. Hea tujuga mindi edasi oma loengutesse-tundidesse, mälestuseks kaasas postkaart ja kleeps eesti keele nädala internetilehekülje kohta.

C:\Users\fgrtsz\Documents\2019 S\keelenädal.jpg

 

Euroopa keelte päev

Traditsioonilist Euroopa keelte päeva tähistati Ungaris seekord kahes linnas, 19. septembril toimus see Budapesti Itaalia Kultuuriinstituudis ning 26. septembril Győri Ülikoolis. Korraldajaks olid Budapestis töötavad kultuuriinstituudid, teiste seas ka Budapesti Eesti Instituut. Keelematerjali tutvustaja ning eesti keele tunni läbiviija oli Budapesti ELTE Ülikooli eesti lektor Leila Kimmel. Eesti keele huvilistel oli võimalik proovida hääldusharjutusi, vastata viktoriinis küsimustele Eesti kohta, panna kokku doominomäng eesti ja ungari keele sarnastest sõnatüvedest ning õppida väljendeid eesti keele postkaartidelt. Osalejaid oli mõlemal päeval mitusada, nii nooremaid kooliõpilasi kui ka vanemaid inimesi. Sooritatud keeleülesannete eest saadi keelepäeva passi tempel. Kui neid õnnestus erinevate keelte kohta koguda juba 7, sai osaleda loosimisel, kus auhindadeks olid raamatud, CD-d või keelekursus. 

C:\Users\fgrtsz\Documents\2019 S\Euroopa keelte päev.png

 

Teadlaste öö

27. septembril korraldasid Budapesti Reguly Selts ja Budapesti ELTE Ülikooli soome-ugri õppetool ühise teadlaste öö ürituse. Kuna Ungari keeleteadlasel ja etnograafil Antal Reguly´il täitus sel aastal 200. sünniaastapäev, siis seekordne teadlaste öö oli temale pühendatud. Loengud soome-ugri rahvaste keeltest ja rahvakultuurist toimusid ülikooli raamatukogu pidulikus ajaloohõngulises saalis, väikesed keeletunnid raamatukogu õppeklassis. Soome-ugri keeltest sai õppida soome, eesti, udmurdi ja mari keelt, keeleõpetajateks olid õppetoolis töötavad lektorid. Reede pärastlõuna meelitas raamatukokku tõelisi soome-ugri huvilisi,  osalejate hulgas oli ka udmurdi ja hanti rahvusest külalisi.

 
 

Eesti keele pidulik nädal

13.10.2019

23.-29. septembril peeti esimest üleilmset eesti keele nädalat, mille raames tähistasid eesti keelt ja kultuuri ka EKKAVi lektorid ning nende tudengid. Eesti keele nädala eestvedaja oli Eesti Instituut.

26. septembril võtsid Läti Ülikooli soome-ugri õppekava tudengid osa üleilmsest eesti keele nädalast ning korraldasid huvilistele eesti keele ja kultuuri töötoa.

Eesti keele lektori Reti Könninge sõnul on eesti keele õppimine tudengite jaoks pea igapäevane tegevus, ent sel päeval said nad proovida ka õpetaja rolli. Olulisemaid eestikeelseid sõnu ja fraase õpetasid töötoas osalejatele teise kursuse üliõpilased Laura Līva Paļuma ja Jēkabs Čivkulis. Eeltööga aitasid neid kursusekaaslased Anete Bužoka, Jūlija Stepanova, Kristiāna Kopeika ja Sandra Mārtinsone.

Kolmanda ja neljanda kursuse tudengid Paula Pļaviņa, Raivo Štrāls, Laili Sakijeva, Antra Brūvere ja Antra Mačāne olid ette valmistanud sisuka ja humoorika kultuuriteemalise viktoriini. Muuhulgas said osalejad teada, milline on Astrid Lindgreni lasteraamatute seos Eestiga, mis küsimus tekitab eestlaste ja lätlaste vahel kõige rohkem vaidlusi ning mis on pingviinide paraad.

 

Ungari Debreceni Ülikoolis tähistati 27. septembril Euroopa teadlaste ööd, mille raames avas sel aastal kõigile huvilistele uksed ka Ungari Debreceni Ülikooli soome-ugri keeleteaduse õppetool.  Sündmus pakkus väga head kohta, kus tutvustada kaunist eesti keelt ning soovijatele ka mõned lihtsamad sõnad-väljendid selgeks õpetada. Korraldaja Silvia Sokk´i sõnul oli eriline rõõm oli pisikeste külaliste üle, kes väga püüdlikult kõike haarasid ja teada soovisid.

 

Eesti keelt Itaalias õpetav Gregorio Ussardi osales õpetajana eesti keele nädalal Eestis. Ta sõitis eesti keele õpetamiseks kolm päeva järjest Tallinnast Narva ja tagasi ning see oli tema sõnul unikaalne ja ergutav kogemus. Rongis oli üks eravagun, mille nimi oli „Eesti keele rong“, kus kõik huvilised said liituda, et õppida või praktiseerida mõnusalt eesti keelt.

Rongis oli iga päev lisaks Gregoriole kaks Eesti Keele Maja õpetajat, kes õpetasid huvilistele eesti keelt kasutades mänge, laule ja lauseid. Lisaks kutsuti keelerongil reisijaid eesti keele kohvikusse. Gregorio osa seisnes selles, et ta seletas, kuidas ta palju keeli omandas, kuidas õppida keeli lõbusalt ja kiiresti ning miks  on keelte omandamine üldse tähtis. Keelerongi tudengid olid enamasti eestlased, kellel emakeel on vene keel, aga oli ka teisi.  Lektori hinnangul valitses rongis lõbus ja inspireeriv atmosfäär ning ta usub, et sellist üritust võiks kindlasti korrata.

Pikemat intervjuud Gregorioga saab lugeda siin:

http://opleht.ee/2019/10/gregorio-ussardi-keelt-on-hea-oppida-soprade-abil/

 

 

Viljandi-Paide-Türi ehk eesti keele tudengid Eestit avastamas

30.09.2019

Sügis on taas kätte jõudnud ning sellega saabunud ka aeg teha kokkuvõtteid suvistest tegemistest. See suvi möödus teistmoodi Brno, Varssavi ja Riia eesti keelt õppivate üliõpilaste jaoks, sest esmakordselt oli neil võimalus üheskoos Eestit külastada ning eesti keele ja kultuuriga lähemalt tutvuda. Suvekogunemisest, mis kandis nime “Viljandi-Paide-Türi” ja mis toimus 2.-6. august, võttis kokku osa kakskümmend üliõpilast.

Traditsioonilised EKKAVi suve- ja talvekohtumised on pannud aluse lektorite heale läbisaamisele ning tugevale ühtekuuluvustundele. Võimalus üksteisega suhelda ja ideid vahetada saab teoks tänu EKKAVi võrgustikule, mis lektoreid seob. Sellest mõttest tiivustatuna tekkiski soov sarnast võimalust tudengitele pakkuda ja idee korraldada EKKAVi programmi ülikoolide eesti keele õppijate suvekogunemine. Eesmärk oli tuua kokku EKKAVi programmi kuuluvate ülikoolide tudengid, et aidata neil omavahel tutvuda ning luua omavahelisi sõprussidemeid, mis toetaks ja motiveeriks neid eesti keele ja kultuuri õppel. Samuti võiks olla see lähtekohaks järgmistele ühistele projektidele.

Nii sündiski Brno, Varssavi ja Riia Ülikooli lektorite koostöös viiepäevane lühiprogramm, mille käigus liiguti välja suurlinnadest ning külastati just erinevaid külastussihtkohti üle Eesti. Programmi eesmärgiks oli võimaldada üliõpilastel ühiselt avastada Eestit, pakkudes samaaegselt võimalusi enda teadmiste täiendamiseks eesti keelest ja kultuurist.

Programm algas rahvakultuuri pealinnas Viljandis, mis oma põneva ajaloo ja suviste üritustega sobib suurepäraselt eestlaste traditsioonide ja kommetega tutvumiseks. Külastatud sai nii Viljandi Muuseumi näitusemaja kui ka Ugala teatrit, tutvutud linnaga ning jalutatud Viljandi lossimägedes. Peale kaht Viljandis veedetud päeva seadis reisiseltskond pühapäeva hommikul sammud Viljandi raudteejaama, et võtta ette rongisõit Türile ja sealt omakorda bussisõit Paidesse. Siin oli eesmärgiks Eestimaa ajalooga paremini tuttavaks saada. Külastati Paide vallitornis asuvat Ajakeskust Wittenstein ning saadi osa vahvast ajareisist, mille jooksul liiguti erinevate ajastute, kus avanes võimalus möödunut lähemalt uurida.

Õhtul ootas külalisi Lelle, kus pärast pikka päeva rännakuid sukelduti kohalikku külaellu ning nauditi koosolemist lõkke ääres. Järgmine päev veedeti kauni looduse keskel Mukri rabas, kus matkati ja õpiti eesti keelt. Õhtul käidi veel kohalikust raudteejaamas, et visata pilk peale seal peatuvale Vabadussõda tutvustavale soomusrongile. Teisipäev, mis oli suvekogunemise viimane päev, tõi reisiseltskonna tagasi suurlinna Tallinnasse. Seal külastati Rahvusvahelist Eesti Maja, et pärast seda koduteele asudes oleks kohe kaasa võtta ka teadmised, kuidas leida tulevikus tee Eestisse tagasi. Loodetavasti leiavad juba järgmised tudengid tuleval suvel tee Eestisse.

 

On toimumas üleilmne eesti keele nädal KeelEST!

24.09.2019

Eesti Instituut kutsub käesoleva nädala jooksul, 23.-29. septembril, kogu maailma eesti keelt õppima ja õpetama! Juba praegu õpib välismaal tuhatkond inimest eesti keelt, kellest paljusid õpetavad just meie EKKAVi programmi lektorid, kes paiknevad maailma eri paigus. Septembris soovitakse KeelESTi kaudu jõuda kolme miljoni inimeseni, kes õpivad eesti keeles ütlema mõned sõnad või väljendid, näiteks numbrid, tervitused või õnnesoovid.

Kutsume üles kõiki üleilmsest eesti keele nädalast KeelEST osa võtma ning ka ise eesti keelt õppima või õpetama! Eesti Instituut on kokku pannud näpunäited ja ideed, kuidas seda teha saaks. Ühe variandina pakub Eesti Instituut, et osaleja võiks leida sõbrad ja tuttavad Eesti-huvilised, keda kutsuda eesti keelt õppima veebis ja e-kursusel või neid ise õpetada. Või hoopis korraldada eesti lauluõhtu, keelekohvik või õppekäik neile, kes ei oska eesti keelt. Õpetamisel võib abiks olla näiteks kohvikumenüü, reklaam, tänavasilt jne, samuti eesti keele postkaardid.

Teiste näpunäidete ja eesti keele postkaartidega saab tutvuda siin.

Marko Mäetamme loodud eesti keele õppekaart (postkaarte on kokku 24).

 

Uued eesti keele lektorid Lätis, Saksamaal ja Ukrainas

17.09.2019

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi (EKKAV) raames alustavad 2019. aasta sügisel uued eesti keele lektorid Lätis, Saksamaal ja Ukrainas.

2019. aasta sügisest alustab Läti Ülikoolis eesti keele ja kultuuri lektorina tööd Reti Könninge, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena õpetaja erialal. Ta on õpetanud eesti keelt näiteks Rooma Tre Ülikoolis Itaalias, keeltekoolis Folkuniversitetet Tartus ning väliseesti laste- ja noortelaagrites Eestis ja Ameerika Ühendriikides.

EKKAVi toel on Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektor Läti Ülikoolis alates 2011. aastast ning käesoleva õppeaasta algul ootab Läti Ülikoolis ees 50 eesti keelt õppivat üliõpilast.

Greifswaldi Ülikoolis hakkab 2019/20 õppeaastal eesti keelt ja kultuuri õpetama Liina Lutsepp, kes on töötanud pikka aega keele ja kirjanduse õpetajana üldhariduskoolis ning omandanud magistrikraadi eesti keele kui teise keele õpetaja erialal 2018. aastal. EKKAVi toel on Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektor Saksamaal Greifswaldi Ülikoolis esmakordselt alates käesolevast õppeaastast.

Lvivi Ivan Franko nimelises Rahvusülikoolis alustab 2019 sügisel eesti keele ja kultuuri lektorina tööd Heinike Heinsoo, kes on töötanud Tartu Ülikoolis alates 1979. aastast, hilisemalt läänemeresoome keelte dotsendina. Ta on õpetanud eesti keelt nii Saksamaal kui Soomes ning erialaste huvide hulka kuulub lisaks vadja keel.

EKKAVi toel on Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektor Lvivi Ülikoolis alates 2009. aastast. Käesoleval õppeaastal on Lvivi Ülikoolis eesti keel õppeprogrammis tähtsal kohal vastavatud magistriõppekaval Baltic-Black Sea Regional Studies ning eesti keelt hakkab õppima ühtekokku 25 üliõpilast.

 

Jõgevamaal peeti EKKAVi suveseminari

16.08.2019

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAV) raames toimus 12.-14. augustil järjekordne eesti keele välislektorite suveseminar. Seekordseks toimumispaigaks oli Mokko talu Jõgevamaal. Kolme päeva jooksul kohtusid 19 eesti keele ja kultuuri lektorit, kes on töötamas Hiinas, Ungaris, Lätis, Soomes, Poolas, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Ukrainas ja Itaalias.

Suveseminaril peeti ettekandeid järgmistel: digivarandus eesti ja sugulaskeelte abistavaks õppeks (Eesti Keeleressursside Keskus), mälust ja metakognitsioonist (G. Arro Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut), haridus ekraanil (Tartu Ülikooli transmeedia uurimisgrupp), eesti keele nädal (Eesti Instituut). Teemagruppides jagati kogemusi eesti keele ja kultuuri õppemeetodite, õppekava, õppevara ja ürituste korraldamise kohta välisülikoolides.

Suveseminari raames külastati Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi, kus prooviti nii rehkendust, usuõpetust kui laulmist ja tublimad said teise talve koolitunnistuse. Muusikaliste oskuste edasiarendamise eest hoolitses Cätlin Mägi Viljandi Kultuuriakadeemiast, kes dirigeeris parmupilli töötoa kulminatsioonina ka lektorite ansamblit. Üllatuskülalisena astus üles EKKAV Estophiluse uurijastipendiumi laureaat UC Berkeley Ülikooli õppejõud David Ilmar Lepasaar Beecher, tutvustades oma nägemust mitmekeelsest maailmapildist ja muusikast.

EKKAVi raames kohtutakse järgmisel aastal konverentsi „Eesti keel ja kultuur maailmas VI“ raames. Suur tänu kõigile seminarist osavõtnutele!

 

 

Eesti kunstnikud tutvustasid Vilniuses oma loomingut

4.06.2019

6. maist kuni 24. maini oli Vilniuse Ülikoolis avatud Eesti kunstnike Reiu Tüür`i ja Peeter Krosmann`i näitus "Diapositiiv".

"Diapositiiv" oli killuke eesti kultuuriruumi Vilniuse Ülikoolis. Näitusel esitletud loomingus kohtusid kaks Balti riiki, sest kunstnikud Reiu Tüür ja Peeter Krosmann on eestlased, kelle koduriigiks on Leedu ning kodulinnaks Kaunas. Leedu on suuresti inspireerinud ka nende loomingut. Näituse korraldajaks oli Eesti kultuurisaadik Vilniuse Ülikoolis Eve Raeste.

Vilniuse Ülikooli uudisega näitusest saab tutvuda siin.

Fotol vasakult paremale: kunstnik Reiu Tüür, Vilniuse Ülikooli rektor prof. Artūras Žukauskas, Eesti suursaadik Jana Vanaveski, EKKAV Vilniuse ülikooli eesti keele lektor Eve Raeste ja kunstnik Peeter Krosmann.

Läti tudengid kirjutasid eesti keelele oodi!

10.05.2019

Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe raames eesti keelt õppivad Läti tudengid osalesid koos oma lektori Anette Rossiga loomevõistluse "Ood eesti keelele" lõppvoorus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ning pälvisid võistlusel parima naabri eripreemia.

Jaanuaris kuulutasid Põltsamaa Ühisgümnaasium ning Haridus- ja Teadusministeerium välja loomevõistluse, kuhu oli oodatud 15-26-aastaste noorte erinevates žanrites tööd, mis sobivad üldpealkirja alla „Ood eesti keelele“. Oodi vormiks võib olla kõne, räpp, luuletus või luulekava, laul, reklaam, filmiklipp, Eesti tunnuslause, disainitud ese vm. Žanripiirangud puuduvad, peaasi, et tegu on noorte omaloominguga.

Tänaseks toimunud loomevõistluse lõppvoorus osalesid ka EKKAVi raames eesti keelt õppivad Läti noored. Parima naabri eripreemia pälvisid Läti Ülikooli tudengid Annija Rošāne, Ance Egija Stafecka, Elvīra Kalniņa, Māra Karlsone video „Kadunud eesti keel“ eest. Võistlusele esitati kokku 77 tööd 29 õppeasutusest. Lõppvoorus esitlesid oma loomingut žürii poolt valitud 42 töö autorid. Parimatest võistlustöödest valmis ka e-kogumik.

Läti Ülikooli eesti keele tudengid koos lektoriga

 

Emakeelepäeva ja Eesti sünnipäeva tähistamine Euroopas

4.04.2019

Kui tihti räägitakse meie eesti keelest väikese muretooniga hääles, siis keel võttis kätte ja läks tähistas oma päeva pidudega üle Euroopa!

Näiteks Ukrainas Lvivis toimus emakeelepäeva puhul Estovisioon, kus eesti keele õpilased valisid välja oma lemmiku eestikeelse laulu. Võitjaks osutus Vennad Urbide “Kuu”, kuid õpilastele meeldis väga ka Ott Leplandi laul “Kuula” ja Curly Stringside “Sõbrad, mu kallid”.

Väikese hilinemisega tähistas 15. märtsil Eesti Suursaatkond Lvivis Eesti Vabariigi 101. aastapäeva, mille puhul toimus Ulla Kriguli orelikontsert. Sellele järgnes eesti luule õhtu, kus eesti keele õpilased Orõsia Feduniak, Ira Pihur, Katia Botnar ja Genia Starodub esitasid eesti luulet oma ukrainakeelses tõlkes.

 Fotol Lvivi eesti keele tudengid, suursaadik ja EKKAVi lektor Riina Roasto

Emakeelepäeva tähistati ka Pariisis. 14. märtsil tähistati INALCO Ülikoolis Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva lastekirjanik Kairi Looki seltsis, kes tuli õpilastele rääkima eesti lastekirjandusest. Kairi Look sai võimaluse tulla Pariisi tänu Archimedese külalisloengute toetusele ja esines loengu „Sissejuhatus eesti kultuuri“ raames. Ta andis ülevaate eesti kirjanduse algusaastatest, eesti lastekirjanduse tähtsamatest teostest ning tutvustas ka enda loomingut. Õpilased said heita pilgu ka eesti lastekirjanduse illustratsiooniklassikale, eriti meeldisid neile Naksitrallid ja Kunksmoor ning loomulikult ka õpilastele juba tuntud Sipsik.

Peterburis toimus emakeelepäev 14. märtsil konsulaadis, kuhu olid kokku kutsutud kõik, kes vähemal või rohkemal määral eesti keelt õppinud on või praegu õpivad. Peterburi Ülikooli eesti keele eriala tudengid võtsid suure osa keelepäevast enda kanda – nad jutustasid kaunis eesti keeles, mis tõi neid eesti keele õppimise juurde ning kirjeldasid toredaid ja naljakaid juhtumisi Eestist. Samuti tutvustasid noored eesti keele huvilised oma tegemisi ning tulevikuplaane, mis olid paljuski eesti keele ja meelega seotud. Lisaks valmistasid tudengid ette ning viisid läbi palju elevust tekitanud viktoriini eesti keelest, selle murretest ning keelepäevast üldse.

Peterburis on sel aastal varasemaltki Eesti-teemalisi üritusi toimunud. 23. veebruaril avati kohalikus etnograafiamuuseumis Eesti kultuuri päevad, mille järgselt tähistati ka kohalike eesti keele tudengitega Eesti Vabariigi sünnipäeva. 26. veebruaril aga oli Eesti vabariigi Peterburi konsulaadi EV 101. aastapäevale pühendatud vastuvõtt Jaani kirikus. Ametliku osa ja rahvatantsuansambli esinemise järel kandus pidu saali rahva sekka – paljud lõid tantsudes kaasa ning kasutasid juhust eestlaste ja Eesti sõpradega jutuajamiseks.

Vilniuse Ülikoolis tähistati emakeelepäeva ettekannetega, mille koondpealkirjaks oli „Eesti kirjandusest. Paralleele Leeduga“. Samuti  tähistati EV101 sünnipäeva pidulikul vastuvõtul saatkonnas.

Sünnipäevapidu peeti ka Ungaris, kus 5. märtsil kogunesid Budapesti ELTE Ülikoolis soome-ugri õppetooli Ungari-Eesti Seltsi liikmed. Selts on aktiivselt tegutsenud juba 28 aastat, Eesti sünnipäevi on peetud igal aastal. Seltsi liikmed käivad tavaliselt koos kord kuus, et osaleda kultuuriüritustel, vaadata filme, kuulata aktuaalsetest sündmustest või võtta vastu Eestist tulnud külalisi. Seekord oli seltsi külaliseks Budapesti Eesti Instituudi juhataja Kreet Paljas, kes  tutvustas märtsis toimuva eesti nädala kultuurisündmusi ning edasisi plaane. ELTE Ülikooli eesti keele lektori Leila Kimmeli sõnul toob seltsi tegevus Budapesti argipäevadesse Eesti hõngu ja meeleolu ning näitab, kui palju sõpru on meil ungarlaste hulgas.

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistati Budapesti ka juba varem - Loránd Eötvösi Ülikoolis 14. Veebruaril. Ülikooli külastasid Eesti Vabariigi suursaadik  Pr. Kristi Karelsohn ja Soome Vabariigi suursaadik Hr. Markku Virri. Ülikooli soome-ugri õppetoolis toimus pidulik koosviibimine, milles osalesid filosoofiateaduskonna dekanaadi esindajad, soome-ugri õppetooli töötajad ning doktorandid ja üliõpilased.

Eesti sünnipäeva tähistati lisaks varemmainitud paikadele ka Brno Masaryki Ülikoolis, kus tudengid vaatasid ühiselt filmi „Tuulest tahutud maa“ ning Lätis, kus tutvuti Contra uue luulekoguga.

 

Fotol EV101 tähistamine Budapestis ELTE Ülikoolis

 

 

 

Eesti kirjandus on Tšehhis populaarne!

27.03.2019

Sihtasutusel Archimedes on hea meel tõdeda, et meie Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi läbi jõuab võimalus Eesti kirjandusega tutvuda ühe suurema hulga huvilisteni. Nimelt toimusid EKKAVi külalisloengute toetuse raames Brno Masaryki Ülikoolis kolm Eesti kirjanduse teemalist loengut.

Masaryki Ülikoolis esines külalislektorina professor Jüri Talvet Tartu Ülikoolist, kes andis kolmel päeval kolm erinevat loengut. 20.märtsil toimus loeng  "The extraordinary phenomenon of Juhan Liiv in Estonian poetry", järgmisel päeval oli teemaks  "About the Poetry of Jüri Talvet and Jüri Perler " ning 22. märtsil lõppes külalisreis loenguga "Smaller National Cultures and World Literature". Õppurite arv toimunu vastu oli märkimisväärne, huvilisi oli kohal 41. Loengute vastuvõtt oli soe, kiideti nii esineja sõnameisterlikkust kui säravat ettekannet ning mõnusat elufilosoofiat.

Professor Talveti kutsus Tšehhi esinema Brno Masaryki Ülikooli eesti keele lektor Aino Saavaste, kes kirjeldab toimunud loenguid soojalt ja tänulikult:

„Täna lõppesid Jüri Talveti loengud. Oleme kolleegidega väga tänulikud. Ta säras ja sütitas siin nii tudengeid kui meid rohkem keeli, ja just eesti keelt ja kirjandust õppima ja ärgitas tegelema tõlkimisega. Inimesena innustas ta tudengeid, et neil oleks julgust edasi tegelda nõnda nimetatud väikeste keelte ja kultuuridega.“

Leedus ilmus mõtisklus Tammsaare "Tõe ja õiguse" tõlgete teemal

18.02.2019

Anton Hansen Tammsaare sünnist möödus 30. jaanuaril 141 aastat. Mõistagi on see oluline hetk Eesti kultuuriruumis, ent sündmus ei jäänud märkamata ka Leedus. Tammsaare sünniaastapäeva valguses ilmus soliidses leedukeelses kultuuriväljaandes Naujasis Židinys-Aidai nr 6 Vilniuse Ülikooli magistrandi ja tulevase kirjandusteadlase Agnė Bernotaitė mõtisklus Tammsaare "Tõe ja õiguse" tõlgete teemal. Autor ei huvitu lihtsalt Tammsaarest, vaid teda seovad meie kultuuriga ka eesti keele õpingud Vilniuse Ülikoolis. Agnė Bernotaitė kirjutisega saab tutvuda siin

Vilniuse Ülikooli eesti keele lektor Eve Raeste kommenteerib oma üliõpilase kirjutatut: "Tammsaarest rääkimine on oma tõe ja õiguse tunnistamine: süüdi ja süüta, mõistus ja mõistusetus, jaatus ja eitus, valgus ja pimedus. Sõna võitlus loodusega. Aitäh noorele kirjanduse uurijale pakutud lähenemisviisi ja vaatenurkade eest. Soov astuda dialoogi eesti kirjanduslike traditsioonidega väärib tähelepanu ja tunnustamist, kuivõrd lähendab seeläbi kaht kultuuri ja nende nähtamatuid kokkupuutepunkte."

 
 

Varssavi Ülikoolis toimus Nõukogude Eesti teemaline loengusari

6.12.2018

Novembrikuu kolmandal nädalal viis Terje Toomistu Varssavi Ülikoolis läbi kultuuriteemalise lühikursuse „Alternatiivsed noortekultuurid Nõukogude Eestis“ („Alternative youth cultures in Soviet Estonia“). Kuuest inglisekeelsest loengust koosnenud lühikursus sai seal väga sooja vastuvõtu osaliseks, mida ilmestas suur osalejate huvi. Kolme päeva jooksul toimunud lühikursusest sai kokku osa üle kolmekümne huvilise.

Terje Toomistu loengukursus andis kuulajatele ülevaate Nõukogude Liidus levinud alternatiivsetest noorteliikumistest, keskendudes eelkõige hipiliikumise arengule Nõukogude Eestis. Peamiste teemadena käsitleti hipide suhteid muusika, psühhedeelia ja reisimisega. Hipikultuurile väga omaste ja oluliste teemadena ei mindud mööda ka liikumisega kaasnenud probleemsetest suhetest toonaste võimuorganitega. Parema ajastu tajumise ja mõistmise jaoks oli loengukursusel väga oluline osa ka erinevatel heli- ja videonäidetel. Samuti tuli lühikursuse sees linastusele, sealhulgas esmakordselt Varssavis, Terje Toomistu dokumentaalfilm „Soviet Hippies“, mille vaatamise järel anti publikule võimalus autorilt küsimusi küsida.

Terje Toomistu (esiplaanil) külalisloengud Varssavis

 

 

Eesti keele õpe tähistab Ungaris suurt sünnipäeva!

29.11.2018

Eesti sajandal juubeliaastal toimuvad erinevates paikades üle maailma Eestiga seotud sündmused, nii ka Ungaris. 27. novembril 2018 tähistati Budapesti Loránd Eötvösi Ülikoolis eesti keele õpetamise 80. aastapäeva.

Eesti keele ja kultuuripärandi säilitamise ja arendamise perspektiivis on oluline neid ka teistele rahvastele tutvustada. Ungaris on ülikooli soome-ugri õppetool juba 146-aastane ning teiste sugulaskeelte hulgas on alati tähtsaks peetud eesti keele õpetamist. Aastatel 1938-1940 töötas sealses ülikoolis eesti keeleteadlane Felix Oinas, edaspidi jätkasid eesti keele õpetamist ungari õppejõud, kuni 1960.aastatel tuli ülikooli tööle eesti lingvist Mai Kiisk-Bereczki. Tema abikaasa, soome-ugri keelte professor Gábor Bereczki, tõlkis ungari keelde hulganisti eesti kirjandust.

1994. aastast asutati ülikoolis eesti lektoraat ja sellest ajast on seal tööl olnud eesti keele lektorid – Piret Toomet, Anu Kippasto, Lea Kreinin, Reet Klettenberg ja praegune lektor Leila Kimmel. 1990. aastate lõpul loodi ülikooli õppekavva eesti keele eriala, mis hõlmab erinevaid ajaoo-, kultuuri-, etnograafia- ja keelekursusi. Käesoleva aasta augustis liitus Budapesti ELTE Ülikool Eesti riigi poolt ellu kutsutud eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAV) tegevustega, mida koordineerib sihtasutus Archimedes.  Budapesti Loránd Eötvösi Ülikool on Ungaris ainuke ülikool, kus on võimalik õppida eesti keelt erialana nii bakalaureuse- kui ka magistri- ja doktoriõppes. Eesti keele eriala aitab kaasa eesti kultuuri omanäolisuse säilitamisele, riikidevahelisele koostööle ning kultuurisidemete arendamisele.

Eesti keele õpetamise 80. aastapäeva tähistamine on õppetooli suurim ettevõtmine sel sügissemestril, selle korraldamist on toetanud ülikool, Ungari-Eesti selts ja Budapesti Eesti saatkond. Ürituse raames tutvuti eesti keele ja kultuuri õpetamise teemaga: eesti keele välisõppe programmi tutvustas Katrin Maiste Tallinna Eesti Instituudist, varasematest lektoritest pidasid ettekande Anu Kippasto ja Lea Kreinin ning ülikooliaegu meenutas Budapesti Eesti Instituudi juhataja Móni Segesdi, kes oli õppetooli esimene eesti keele erialal lõpetanud üliõpilane. Ettekannetega eesti keele õppimisvõimalustest ülikoolis esinesid soome-ugri õppetooli vanemteadur András Bereczki, dotsent Petér Pomozi ja eesti keele lektor Leila Kimmel. Márta Csepregi andis ülevaate Ungari-Eesti Seltsi tegevusest. Ülikooli soome-ugri õppetoolis sai ürituse ajal vaadata Kai Tiisläri, varasema Debreceni Ülikooli eesti keele lektori Eesti loodusfotode näitust ning kohtuda ka autoriga. Lisaks olid kavas Eestit ja eesti rahvakultuuri tutvustav filmiprogramm, regilaulu harjutamine, keelemängud ning lühikesed keeleõppetunnid. Programmi lõpetas ansambel Wööt eesti rahvalauludega. Ürituse eesmärgiks on tutvustada ülikooli laiemale publikule Eestimaad, selle keelt ja kultuuri ning korraldada varem eesti keelt õpetanud õppejõududele, lektoritele ning eesti erialal õppinud üliõpilastele pidulik kokkusaamine.

Budapesti Loránd Eötvösi Ülikoolis on eesti keele õpetamisele pühendatud 80 aasta sees kõigi eesti eriala õppejõudude, lektorite ning üliõpilaste tööd ja tegemised, rõõmud ja mured, peamiselt aga sihikindel töö eesti keele ja kultuuri heaks. Soome-ugri õppetool võib olla uhke selle üle, et on ülikooli õppekavva loonud eesti keele eriala ning on suutnud seda hoida juba üle kahekümne aasta. Ungaris kõlab eesti keel!

Õppetoolis kontserti kuulamas

 

 

Mardisandid Läti Ülikoolis

20.11.2018

Teist aastat järjest tähistasid Läti Ülikooli eesti keele üliõpilased mardipäeva. Seekord lisasime mardipäevale juurde ka üht-teist kadripäevast. Üritus sai teoks tänu 2. kursuse suurepärastele üliõpilastele! Eriline tänu Annijale ja Elvirale, kes ürituse korraldamise enda peale võtsid! Järgnev on nende kokkuvõtte üritusest.

Selle aasta seitsmendal novembril soome-ugri üliõpilased tähistasid mardi- ja kadripäeva Läti Ülikoolis. Eestlased on juba ammusest ajast pidanud mardipäeva (10. november). See päev tähistas suviste tööde lõppu ja ühtlasi ka hingedeaja lõppu. Mardipäeval ei koristatud ega tehtud lina- või villatöid. Mardipäeva eelõhtul joosti marti, mis tähendas, et riietati end tumedatesse riietesse, tehti maskid või valehabemed, kanti loomakostüüme ning käidi perest perre ja sooviti vilja- ja karjaõnne. Vastutasuks saadi pererahvalt kingitusi. Mardisandid laulsid laule, panid proovile pererahva lugemisoskuse, küsisid mõistatusi, viskasid peoga viljateri või herneid ja “külvasid” need viljaloitsu saatel põrandale.

Meie programmis olid erinevad tegevused, nii et õpilased said õppida palju huvitavaid asju sellest, kuidas eestlased neid kahte päeva tähistavad. Ürituse juhid olid riietatud traditsioonilistesse tumedatesse riietesse. Õhtujuhtidel oli seljas karusnahast kasukas, müts ja mask, millel olid ka valged detailid, mis meenutasid kadripäeva traditsioone. Enne ruumi sisenemist pidid kõik herneid põrandale viskama, et oleks hea ja viljakas saak. Toimus ka pidulik laud, et õpilased saaksid proovida erinevaid maitsvaid toite. Laual olid erinevad kohukesed, kama, lihapirukad, kaneelirullid ja šokolaadikompvekid Eestist. Kasutasime ka viktoriinikeskkonda Kahoot, mis sisaldas üksteist küsimust, et täiustada ja testida õpilaste teadmisi nendest pidustustest. Kaks võitjat, kes õigesti vastasid kümnele küsimusele võitsid eriauhinnad. Hiljem laulsime koos kadripäeva laulu. Me mängisime ka mitmeid traditsioonilisi mänge. Me üritasime arvata, kui palju kaalub kõrvits ja sellel võistlusel oli tõeline konkureeriv vaim! Ürituse käigus lõi igaüks erilise traditsioonilise maski, nii et saime ennast maskeerida. Muidugi küsisime erinevaid mõistatusi ja õpilased ja õpetajad olid väga teadlikud!

Õhtu jätkus ühiselt Guntars Godinši lätindatud „Kalevipoja” esitlusega. Oli rõõm näha sellise suurejoonelise tõlke esitlemist ja kuulda tõlkija teekonnast lõpptulemuseni.

 

IFUSCO 2018 konverents Tartus

13.06.2018

Mai esimesel nädalal toimus Tartus IFUSCO 2018 konverents. Tartusse saabus teiste seas üksteist soome-ugri eriala üliõpilast Läti Ülikoolist. Soome-ugri üliõpilaste huvid varieeruvad keeleteadusest ja ajaloost, folkloorini, mistõttu sobis neile konverentsi mitmekülgne kava. Külastajad ütlesid, et kohati oli isegi keeruline ainult ühte sessiooni valida.

Konverentsi külastanud üliõpilased kiidavad lisaks temaatilisele programmile ka kultuurillist poolt. Esimesel õhtul korraldati neile ekskursioon, kus tutvuti Tartu linna vaatamisväärsustega ning ERMiga. Osaleti Ugrimugri üritusel, mille vabas atmosfääris tutvuti teiste kultuuride ning üliõpilaste loominguga. Eriti tõid lätlastest üliõpilased välja liivi laulu Pūgõ tūļ esitamise, mida lauldi osalt ka läti versioonis. 

IFUSCO konverents oli soome-ugri üliõpilaste sõnul suurepärane kogemus ning võimalus kohtuda teiste üliõpilastega, kuulda soome-ugri keeli ning oma keelte oskusi katsetada. Väga kiideti organiseerijate tööd, kes olid alati lahked ning abivalmis. Külla sõitnud üliõpilased on väga tänulikud Archimedese sihtasutusele finantsilise toe eest, mis võimaldas neil soome-ugri maailma paremini tundma õppida.

Suur äitah, Tartu, külalislahke vastuvõtu eest!

Läti Ülikooli soome-ugri õpingute (teise aasta) tudengid

 

Eesti kirjanduse õhtu Lätis

25.05.2018

24. aprillil kohtusid Läti Ülikooli eesti keele tudengid Läti Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ühiseks Eesti kirjanduse õhtuks. Ürituse eesmärgiks oli üliõpilastele anda võimalus esitleda ülikooli kõrvalt valminud tõlketöid, avastatud autoreid, uusi lemmikraamatuid ja muusikat.

Kohtumine toimus sümboolses Astrid ja Ivask Ivaski raamatukogutoas. Pärast ühist eksperimenti „Kama” ja Eesti maiustuste kirjanduslike kangelaste avastamist kuulati sissejuhatuseks kolmanda kursuse üliõpilase Līga ettekannet Astrid ja Ivar Ivaskist. Seejärel tutvustasid esimese kursuse üliõpilased Māra ja Annija kirjanikku Contrat ja tema puutepunkte läti kirjaniku Eduards Veidenbaumsiga. Oma tõlkekogemustest rääkis kolmanda kursuse üliõpilane Laili, kes Läti UNESCO korraldatud tõlkeprojekti ja -laagri raames oli tõlkinud katkendi Marek Kahro romaanist „Seal, kus näkid laulavad”. Oma esimest eesti-läti tõlget tutvustas ka esimese kursuse tudeng Elvīra, kes oli tõlkinud Värske Rõhu 2018. aasta kevadnumbris ilmunud Triin Paja luuletuse „Koolibri”.

Õhtu lõpetati ühiselt Eesti mälumänguga, mille võitis esimese aasta tudengite võistkond (ilmselt võib veidi kahtlustada algaja õnne :)).

 

Varssavi Ülikoolis tutvustati Eestit ja eesti keele eripära

16.05.2018

Reedel, 11. mail avas Varssavi Ülikooli kaasaegsete keelte ja rakenduslingvistika instituut oma uksed kohalikele gümnaasiuminoortele, et pakkuda neile võimalust tutvuda siin õpetatavate keeltega. Ühena teiste hulgas oli esitlemisel ka eesti keel.

Projekt „Wspólny język Powiśla“ ehk eesti keeles „Powiśla räägib ühist keelt“ on tudengite poolt korraldatud üritus, mille eesmärk on tugevdada sidemeid naabruskonnaga (Powiśla on nimelt linnaosa Varssavis, kus instituut asub). Läbi erinevate ürituste soovitakse kohalikele elanikele pakkuda võimalust instituudi tegemistest rohkem osa saada ja nii avatakse kord aastas instituudi uksed tervele kogukonnale ning kutsutakse kõiki ühiselt mõnusasti aega veetma.  

Instituudis õpetavate võõrkeelte tutvustamine oli sellel aastal suunatud kohalikele gümnaasiumiastme õpilastele. Ürituse eesmärk oli pakkuda noortele võimalust avardada oma silmaringi  ja tutvuda võimalustega tulevikus  koduses linnaosas õpinguid jätkata.

Ülevaate Eestist ja eesti keelest olid ühiselt ettevalmistanud eesti keelt teist aastat õppivad  üliõpilased, kellest kohapeal olid ettekannet tegemas Agata Słabuszewska ja Ida Matysek. Tutvustati Eestit ja eesti keele eripära. Samuti tutvuti video vahendusel põnevamate traditsioonide ja kommetega. Eriti meeleolukaks osutus aga ühine eestikeelsete sõnade lugemine ja väljendite õppimine.

Naeru ja säravate nägude põhjal võib julgelt väita, et projekti võis päeva lõpuks igati kordaläinuks lugeda ning loodetavasti sai nii mõneski õpilases huvi ka eesti keele vastu äratatud. Suur aitäh kõigile osalejatele!

 

EV 100 tervitused Pariisist

Eesti riigi 100. aastapäeva tähistati üle ilma. Pariisi ida keelte ja kultuuride instituudis (Inalco) eesti keele lektorina töötav Merit Kuldkepp: "Eesti sünnipäevanädalal tähistasime suurt sündmust ka Pariisis. Selleks ajaks olime kutsunud Archimedese külalisloengute stipendiumi toel siia lavastaja ja näitleja Lembit Petersoni, kes osales mitmel üritusel. Kõigepealt pidas ta Inalco (Pariisi ida keelte ja kultuuride instituut) esimese kursuse üliõpilastele huvitava loengu eesti teatrist. Järgmiseks päevaks oli siin tegutsev Prantsuse-Eesti selts korraldanud filmiõhtu, kus näidati vana klassikat „Hukkunud alpinisti hotelli“. Pärast filmi rääkisid Lembit Peterson ja Ülo Vihma filmi tegemise telgitagustest ning filmi kultuurilisest kontekstist. Eesti sünnipäeval läksime aga Pariisi Eesti saatkonda luulet kuulama. Selleks päevaks olid Prantsuse-Eesti selts ja Eesti saatkond ühendanud jõud ning organiseerinud luuleõhtu, kus eesti luulet lugesid paljude Eesti autorite tõlkija (ning Inalco Euroopa osakonna juht) Antoine Chalvin ja Lembit Peterson. Muusikaliste vahepalade eest kandsid hoolt Villu Veski saksofonil ja Marge Loik klaveril. Pärast luule kuulamist said pealtvaatajad nautida eesti köögist inspireeritud suupisteid ning arutada nähtu ja kuuldu üle. Kohal oli nii eestlasi kui ka prantslasi, kokku umbes 80 inimest. Need üritused said teoks tänu Archimedesele, Prantsuse-Eesti seltsile, Inalco-le ja Eesti Vabariigi suursaatkonnale, kes ürituste korraldamisel suureks abiks olid. Suur aitäh ka kõikidele esinejatele!"

Fotol on (vasakult) Antoine Chalvin, Villu Veski, Marge Loik ja Lembit Peterson. Foto autor on Mark Kultajev. 

 

Märtsikuu eesti keele- ja kultuurisõlm: Itaalia

Itaalia ülikoolides on käesoleva õppeaasta vältel läbi viidud mitmeid eesti keele ja kultuuri kursusi, mille eestvedajateks on kohalikud aktiivsed eestlased ja estofiilid. Bolognas on eestvedajaks Katrin Veiksaar, Roomas Ülle Toode ja Reti Könninge ning Veneetsias Maarja Kungla ja Gregorio Ussardi. Kursuste läbiviimist on osaliselt toetatud EKKAV programmi Eesti-teemaliste loengute rahastamise meetmest, et õppejõudude tööd hõlbustada ja tunnustada.

Lisaks kursuste korraldamisele ollakse aktiivsed ka muude ürituste korraldamisel. 1. märtsil toimus Bologna Ülikoolis eesti, soome ja ungari keelele ja kultuurile pühendatud keelepäev. Korraldajateks olid Bologna Ülikooli soome keele ja kirjanduse dotsent Sanna Maria Martin ning Emakeele Selts. Keelepäeval esinesid ettekannetega Tartu Ülikooli professorid Birute Klaas-Lang ja Helle Metslang ning EKI sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets. Kuulajaskonna hulgas olid nii soome-ugri õppesuuna üliõpilased kui õppejõud. Samal päeval korraldasid Ülle Toode ja Reti Könninge koos kolleegidega La Sapienza Ülikoolis Eesti 100. sünnipäevale pühendatud konverentsi, mille raames esines ettekandega ajaloodoktor Kaarel Piirimäe.

Lisainformatsioon: EKKAV programmi koordineerija Annely Tank, annely.tank@archimedes.ee, 699 9397

 

EV 100 Pekingis

Beiwai Ülikooli (Pekingi välisõpingute ülikooli) üliõpilased käisid suursaatkonnas abis korraldamas Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamist. Peol esines RAM ning osales teiste tähtsate külaliste seas ka Hiina RV asevälisminister Wang Chao.

Pildil paremalt EKKAVi lektor Ilona Tragel, üliõpilane Yan Jin, suursaadik Marten Kokk ja üliõpilased Lihui Weng, Wenqi Zhang ja Chen Song.

 

Kuidas Pobeda Vilniusesse jõudis

Vilniuse Ülikooli eesti keele õppijad kohtusid Vilniuse Eesti saatkonnas Ilmar Taskaga, kelle "Pobeda" on nüüd Danute Giraite tõlkes ilmunud ka leedu keeles. Tõlkija Danute Giraite pälvis Kultuurkapitali 2018. aasta kirjanduspreemia oma suure panuse eest eesti kirjanduse tõlkimisel leedu keelde. Vilniuse Ülikooli eesti keele lektori Eve Raeste sõnul oli "soe ja südamlik õhtu". Vilniuse eesti keele eriala üliõpilased paistavad silma oma aktiivsusega. Näiteks tegi eesti keele eriala üliõpilane Agne Bernotaite Ilmar Taskaga intervjuu, mis avaldatakse ka leedu kultuurilehes. Lisaks tehti üliõpilasele ettepanek teha kaastööd eesti nüüdiskirjanduse tutvustamisel. Õppejõud Raeste: "Pean seda väga oluliseks sammuks meie kultuuri väärtustamisel ja tutvustamisel." 

Lisaks õppetöö läbiviimisele on lektor tegus ühiskonnas laiemalt. Eve Raeste: "On valminud neli videointervjuud leedu eestlastest, õigemini eestluse hoidjatest Leedus. Algatus tuli Leedu Eesti Seltsilt, kes palus mind intervjueerija rolli. Keskendusime erinevatele saatustele, identideedi määratlemisele kahe kultuuri ristumisel, keele- ja kultuuriruumis kohanemisele, siinsete eestlaste tuleviku väljakutsetele, eestlaste ja leedukate koostööle erinevates eluvaldkondades. See saab olema seeria intervjuusid (kümme intervjuud), mis on osa väljaspool koduriiki elavate eestlaste kultuurimälust. Alustasime esimesest suursaadikust, kes on kohtunud meie kõikide presidentidega."

Lektor Eve Raeste (vasakul) koos Ilmar Taska ja üliõpilastega

 

Varssavi Ülikoolis tähistati pidulikult Eesti riigi 100. aastapäeva

Varssavi Ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor René Virks: "Mina tutvustasin alguses paari sõnaga Eestit üldisemalt ja siis võtsid juba ohjad enda kätte teist aastat eesti keelt õppivad tudengid, kes tutvustasid Eesti traditsioone ja Eestis asuvaid põnevaid paiku. Hiljem oli meil ka väike Eesti-teemaline viktoriin ja muidugi ka kama maitsmine."

Viimati uuendatud: 28.11.2019