2017. aasta prioriteedid

Erasmus+ strateegilise koostöö projektide prioriteedid tulenevad  Euroopa Liidu hariduspoliitilistest eesmärkidest ning jagunevad kaheks: valdkondlikud ja horisontaalsed.

Toetuse saamiseks peab projekt olema seotud vähemalt ühe valdkondliku üld-, kutse-, kõrg- või täiskasvanuhariduse prioriteediga või vähemalt ühe horisontaalse prioriteediga. Prioriteetide valikul on oluline mõelda oma projekti idee, eesmärkide ja sihtgrupi peale ning selgelt põhjendada, kuidas projekt neid fookusteemasid toetab.

Lisainfo Erasmus+ programmijuhendist


Horisontaalsed prioriteedid

Põhioskuste ja valdkonnaüleste oskuste arendamine elukestvas õppes

Põhioskused ja valdkonnaülesed oskused on näiteks emakeeleoskus, võõrkeelteoskus, digioskused, matemaatikapädevus ning teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest. Lisaks õppimisoskus, sotsiaalne- ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja kultuuripädevus. Neid oskusi tuleb arendada selleks, et suurendada tööhõivet, tagada ühiskonna hariduslik ja isiksuse professionaalne areng. Toetatakse tegevusi, mille eesmärk on  levitada või luua keskkondi, kus hariduse, koolituse ja noorsootöö kvaliteedi ning asjakohasuse hindamise aluseks on võetud omandatud õpiväljundid.

Kaasav haridus: siin eelistatakse tegevusi, mis toetavad läbi uuenduslike ja omavahel integreeritud tegevuste võrdsust, kaasamist, mitmekesisust, soolist tasakaalu ja diskrimineerimise puudumist hariduses, koolituses ja noorsootöös.

Programm toetab tegevusi, mis:

  • edendavad sotsiaalse ja kodanikupädevuse, kultuuridevahelise pädevuse,  meediakirjaoskuse ja kriitilise mõtlemise arendamist; lisaks toetatakse tegevusi, mis on suunatud diskrimineerimise, kiusamise, rassismi, vägivaldsuse ja eraldatuse (segregatsiooni) vastu võitlemisele;
  • hõlmavad erivajadustega õppijate juurdepääsu soodustamist haridusvõimalustele, osaluse suurendamist õppes ning õpitulemuste parandamist, vähendades vahet nende poolt omandatud õpiväljundite kvaliteedis võrreldes tavaõppijaga

Avatud ja uuenduslik haridus digiajastul: eelistatakse tegevusi, mis aitavad kaasa avatud ja uuenduslike õpetamismeetodite kasutuselevõttu, sünergia toetamist hariduse, teaduse- ja arendustegevuses, õppematerjalide loomist, mis toetavad IKT vahendite efektiivset kasutamist hariduse valdkonna kõigil tasemetel ja noortevaldkonnas.

Haridustöötajate valiku, värbamise ja ametialase arengu toetamine: eelistatakse tegevusi, mis toetavad õpetamisega seotud elukutseks sobivaimate kandidaatide valikut ja värbamist, samuti tegevusi, mis toetavad kvaliteetset õpetamist, koolitamist ja noorsootöö tegemist. Samuti tegevusi, mis toetavad haridustöötajate (õpetajad, professorid, juhendajad, mentorid jne) ja noorsootöötajate jätkuvat ametialast arengut. Eriti juhul, kui haridustöötajad tegelevad koolist väljalangemisega, ebasoodsa taustaga õppijatega (näiteks sisserändajad), segaklasside või muu sega-õpikeskkonnaga, samuti ka töökohapõhise õppega.

Erinevate Euroopa Liidu ja riiklike oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamise süsteemide läbipaistvuse tagamine selleks, et hõlbustada õppimist, tööhõivet ja tööjõu liikuvust. Eelistatakse tegevusi, mis soodustavad üleminekuid erinevate haridustasemete ja -tüüpide vahel, hariduse ja töömaailma, aga ka erinevate töökohtade vahel. Toetatakse tegevusi ja teenuste loomist, mis on suunatud kvalifikatsioonide vastastikusele tunnustamisele ja  kvalifikatsioonide ning õpiväljundite läbipaistvuse ja võrreldavuse suurendamisele. Uuenduslike lahenduste pakkumine informaalsel ja mitteformaalsel teel omandatud õpiväljundite tunnustamiseks ja valideerimiseks* nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Jätkusuutlik investeerimine, tulemuslikkus ja tõhusus hariduses. See viitab tegevustele, mis toetavad Euroopa investeeringute kava tõhusat rakendamist. Samuti eelistatakse tegevusi, mis tagavad jätkusuutliku investeerimise kõigisse õppevormidesse, kaasates erasektorit.

* Valideerimine – menetlus, mille käigus volitatud asutus kinnitab, et inimene on saavutanud asjaomastele standarditele vastavad õpiväljundid, mille tulemusena antakse isikule osalist või täielikku kvalifikatsiooni tõendav tunnistus.

Üldhariduse valdkonna prioriteedid

Õpetamisega seotud ametite, sh õpetajate, koolijuhtide ja õpetajakoolitajate profiili tugevdamine. Eelistatakse tegevusi, mis toetavad järgmist: õpetajakutse maine kujundamine; valiku ja värbamisetegevuse parendamine; õpetajate formaalhariduse tugevdamine ja uute õpetajate sisseelamise toetamine; õpetajate toetamine mitmesuguste õppijate rühmadega töötamisel (sh sisserändaja taustaga õpilased) ja uuenduslike praktikate rakendamisel; hariduse juhtimise, sh koolijuhtide profiili ja rolli tugevdamine, jagatud juhtimise toetamine koolis. Loe kindlasti lisa: http://ec.europa.eu/education/policy/school/teaching-professions_en

Õpilaste toetamine oskuste ja pädevuste omandamisel. Prioriteet on seotud õpilaste toimetulematusega sellistes põhioskustes nagu matemaatika, loodusteadused ja kirjaoskus. Lisaks eelistatakse tegevusi, mis toetavad ettevõtlushariduse edendamist; kriitilise mõtlemise soodustamist eeskätt loodusteaduste õpetamise kaudu keskkonna ja/või kultuuri kontekstis; tervikliku keele õpetamis- ja õppimiskäsitluse omaksvõtmist, tuginedes tänapäeva üha mitmekeelsemate klasside mitmekesisusele. Loe kindlasti lisa: http://ec.europa.eu/education/policy/school/competences_en

Koolide toetamine varase koolist väljalangemise probleemiga tegelemisel. Kvaliteetse hariduse pakkumine, mis võimaldab edu saavutada kõikidel õpilastel (nii andekatel kui ka õpiraskustega lastel).  Sisserändaja taustaga laste haridustee toetmine, kuna neil võib esineda konkreetseid (nt keelelisi) probleeme.  Koostöö tugevdamine nii koolisiseselt kui ka perekondade ja teiste väliste sidusrühmade vahel. Eri haridustasemete vahel ülemineku parandamine. Koostööd ning holistilist õppimis- ja õpetamiskäsitust toetavate koolivõrgustike loomise toetamine. Hindamise ja hariduse kvaliteedi tagamise parandamine. Loe kindlasti lisa: http://ec.europa.eu/education/policy/school/early-school-leavers_en

Toetada jõupingutusi, mis suurendavad juurdepääsu taskukohasele ja kvaliteetsele alusharidusele ning lapsehoiule. Alushariduse ning lapsehoiusüsteemide ja -teenuste kvaliteedi parandamine selleks, et edendada laste eakohast arengut, saavutada paremaid õpitulemusi ja tagada kõigile hariduse omandamisel hea stardipositsioon. Eeskätt arendades edasi Euroopa Liidu alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistikku, tagades, et alushariduse hüved kanduvad edasi järgmistele üldhariduse tasanditele. Viia ellu projekte, milles töötatakse välja uued alushariduse ja lapsehoiuteenuste osutamise, juhtimise ning rahastamise mudelid. Loe kindlasti lisa: http://ec.europa.eu/education/policy/school/early-childhood_en

Kutsehariduse valdkonna prioriteedid

Kutseõppe ja tööelu partnerluse edendamine selleks, et  soodustada töökohapõhist õpet kõigis selle vormides, pöörates erilist tähelepanu õpipoisikoolitusele, kaasates sotsiaalseid partnereid, ettevõtteid ning kutsekoolituse pakkujaid. Erilist tähelepanu pööratakse kohalikele ja regionaalsetele vajadustele, et jõuda rohujuuretasandil konkreetsete tulemuste ja mõjuni.

Tagasisidele ja tegelikele tulemustele põhinevate kutseõppe kvaliteeditagamise mehhanismide loomine ja arendamine kooskõlas EQUAVET ‘i soovitustega, tuginedes ka kutseõppeasutuste lõpetanute tööhõiveuuringutele.

Põhioskuste osakaalu jätkuv tugevdamine kutsehariduse ja koolituse õppekavades. Eelistatakse tegevusi, mis loovad tõhusamaid võimalusi nende oskuste omandamiseks või arendamiseks esmase kutseõppe ja täienduskoolituse kaudu, samuti meetodite loomist/arendamist täiendavalt omandatud põhioskuste õpiväljundite hindamiseks.

Täienduskoolituse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, Eelistatakse tegevusi, mis võimaldavad paremat ligipääsu koolitusele ja kvalifikatsioonide omandamisele täiendkoolituse kaudu, pidades eriti silmas madala kvalifikatsiooniga tööjõudu.  Eelistatakse ka tegevusi, mis parandavad täienduskoolituse kvaliteeti, soodustavad mitteformaalse ja informaalse õppimise kaudu omandatud oskuste tunnustamist, töötava elanikkonna töökohapõhist õpet ettevõtetes, efektiivsete karjäärinõustamise teenuste pakkumist, paindlikku üleminekut võimaldavate õppevormide kasutamist.

Efektiivse avatud ja uuendusliku õpikeskkonna loomine läbi kutseõpetajate ja –koolitajate ning mentorite  baas- ja täiendkoolituse nii kooli- kui töökeskkonnas, kasutades IKT vahendeid

Loe kindlasti lisa: http://ec.europa.eu/education/policy/vocational-policy_en


Kõrghariduse valdkonna prioriteedid

Kõrghariduse valdkonnas eelistatakse järgmisi teemasid, mis on kooskõlas Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava läbivaatamise käigus välja toodud probleemidega:

  • Parandada ning ajakohastada õpilaste teadmiste ja oskuste kvaliteeti, edendada õpilasekesksemaid õpetamismeetodeid, IKT parem kasutamine, luua kõrgkoolide ja tööandjate või sotsiaalsete ettevõtete vahel paremaid sidemeid;

  • toetada kõrgkoolide sotsiaalset kaasamist ning soodustada üliõpilaste kultuuridevahelisi ja kodaniku pädevusi;

  • toetada innovaatilisust ja loovust partnerluse ning valdkondadevaheliste ja -üleste meetodite kaudu ja tugevdada kõrghariduse rolli piirkondlikult;

  • tagada, et haridus ja teadustöö üksteist toetaksid, motiveerimine ja hea õpetamise premeerimine;

  • täiustada institutsiooni ja süsteemi tasandil juhtimist, läbipaistvust ning tagasisidemehhanisme;

  • edendada rahvusvahelistumist, tunnustamist ja liikuvust, toetades muutusi, mis on kooskõlas Bologna põhimõtete ja vahenditega.


Täiskasvanuhariduse valdkondkonna prioriteedid

Madala haridustasemega täiskasvanute põhioskuste arendamine. Eelistatakse selliste tegevuste kavandamist ja ellu viimist, mis toetaksid täiskasvanute funktsionaalse kirjaoskuse, arvutamisoskuse ja digitaaloskuste omandamist ja arendamist. Soositud on ka tegevused, mis aitaksid tunnustada informaalse ja mitteformaalse õppimise käigus omandatud oskuseid. Peamise sihtgrupina täiskasvanute seas mõeldakse siin neid, kelle jaoks need oskused ja pädevused ei ole praegu hästi tagatud, eelkõige madala haridustasemega ja eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanud.*

Väheste oskustega täiskasvanute innustamine põhioskusi arendama. Eelistatakse tegevusi, mis innustaksid väheste oskuste või madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid oma funktsionaalset kirja- ja arvutamisoskust ja digitaaloskusi arendama ja ajakohastama. Siin mõeldakse ka näiteks erinevaid teavituse-, motiveerimise- ja juhendamise tegevusi, mis kasvataksid madala haridustasemega täiskasvanute huvi ja nõudlust põhisoskuste omandamise vastu.

Koolitaja professionaalsete oskuste arendamine. Täiskasvanute koolitajate ja teiste täiskasvanuhariduse töötajate pädevuste laiendamine ja arendamine, eriti mis puudutab kirja-, arvutamis- ja digitaaloskuste* tulemuslikumat õpetamist väheste oskuste ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutele. Eriti soositud on sealjuures IKT (informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia) senisest tõhusam kasutamine õppetöös.

Loe kindlasti lisa: http://ec.europa.eu/education/policy/adult-learning_en

*Erialase hariduseta inimeste hulka arvestatakse kõik, kes ei oma kutseharidust või kõrgharidust.

**Funktsionaalne lugemisoskus (literacy) on oskus mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste ning tegeleda nendega selleks, et ühiskonnas edukalt toimida, saavutada oma eesmärke ning arendada oma teadmisi ja võimeid. Matemaatiline kirjaoskus (numeracy) on oskus hankida, kasutada, tõlgendada ning edastada matemaatilist teavet ja matemaatilisi ideid selleks, et tegeleda ning tulla toime elus ettetulevate matemaatilisi teadmisi nõudvate olukordadega. Digitaaloskus (digital literacy) on oskus kasutada digitaalset tehnoloogiat, kommunikatsioonivahendeid ja arvutivõrgustikke selleks, et hankida ja hinnata infot, suhelda ja täita praktilisi ülesandeid.

 

Viimati uuendatud: 27.12.2016